 |
Tudulinna Rahukoguduse kirik ehitati 1938-39 arh. E. Sachariase projekti järgi vana puukiriku (1766) kõrvale. Traditsioonilise üldkujuga saalkirikul on nõgusa räästaga viilkatus ja veidi eendus neljatahuline telkkiivriga läänetorn. Välisilme kujundab maakivist seinte kontrast valgeks värvitud tellistorni, kvaadernurkade ja ümarkaarsete aknapiiretega. Omalaadse interjööri kaunistusena kinnitati aknavahelistele seintele paneelidena 700 (800) piibliainelist koobaltmaalinguga 18. saj. hollandi kahlit, mis toodi Narvast. Lääneseina kolmikaknale valmistas ristilöömise teemal vitraaźi K. Herman 1939. a.
M. Kalm
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
Kui 1930.-ndail aastail tekkis väikeses koguduses usutüli, ehitas koguduse reaktsiooniline osa endale uue kiriku, torniga ida poole. Luteri kirik valmis 1939.a.
Kiriku huviväärsus on Hollandi päritoluga ahjukahlid 18. sajandist, mis on silmapaistvad kunstiteosed kogu Eesti ulatuses.
Orel on ehitatud 1912. a. Tartu meistri M. Matto poolt ning on prof. H. Lepnurme sõnul ilusa intonatsiooniga sümpaatne pill.
|
|
