19:54 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Pöide Maarja kirik
Aadress:
Kontaktisik
Saada e-mail
Kirjeldus

Pöide Maarja kirik ehitati 13.-14.sajandil gooti stiilis, esialgsel kujul arvatavasti Valjala kirikuga.

14. sajandil toimus kiriku ümberehitus, mida aga 1343. a. ülestõusu ajaks ei jõutud lõpetada. Kirik valmis alles 15. sajandi esimesel poolel, mil ehitati ka kiriku massivne, pikihoonega samalaiune torn.

Pöide kiriku torn oli kaitseehitus. Selle ülemist korrust võis kasutada hädaohu puhul eluruumina ja üks ruum oli määratud pideva valve jaoks.

Pöide kirikus on hulk vormipeeni detaile ja ilusaid skulptuure, mis on valdavas enamikus tahutud "Karja meistri" poolt.

Pöide kiriku kõrval oli samaaegselt ehitatud ja kiriku müüriga ühendatud tornlinnus, mille eestlased hävitasid 1343. a. suure talupoegade sõja ajal.

Pöide kirik

Pöide kirik on mõõtmeilt suurim Saaremaal. Asub 30 km Kuivastu-Laimjala-Kuressaare maanteed mööda, sealt 1 km kagu suunas. Pöidele, muistse Tornimäe sadama ja Kahutsi maalinna lähedusse kujunes ordu alade keskus saartel. Pöide algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandi esimesel poolel. Sajandi teisel poolel liideti sellele ordu kindlustatud halduskeskus vahetult kiriku kõrval. Kunagise linnuse olemasolust, mille põhiosaks oli nelinurkne kindlustatud vahitorn, annavad tunnistust vaid maa alla jäänud varemed kirikust põhja pool.
Pöide algkirik oli ühelööviline tornita võlvimata ehitis. Sellest ehitusperioodist on säilinud vaid osa praeguse kiriku külgseinte alumisest poolest ning hiljem kinnimüüritud ümarkaarne meesteportaal lõunaküljes. Põhjaküljel asunud naisteportaal lammutati uue, gooti stiilis sissepääsu rajamisel.
Nüüdse ilme sai kirik põhiliselt 14. sajandi teisel veerandil. See ehitati nii ida kui lääne suunas ühe võlviku võrra pikemaks. Torn sai praeguse kuju aga ilmselt alles 17. sajandil. Ei ole täpselt teada, kas hoone võlvimine jõuti enne Jüriöö sündmusi lõpetada või katkestas ülestõus ehitustööd mõneks ajaks. Küll aga purustasid ülestõusnud pärast 8 päeva kestnud piiramist ordulinnuse, kusjuures kroonika andmeil olevat saarlased alistumiskokkulepet murdes kõik linnuses viibinud kividega surnuks visanud.
Pöide kirikus on Saaremaa keskaegsele arhitektuurile omane endassesuletus ja rangus leidnud äärmusliku väljenduse. Ülimalt massiivne korpus, kitsad aknad ja võimas torn loovad pigem kindluse kui kiriku mulje. Rikkalikult profileeritud peaportaal paikneb tavavastaselt kiriku lõunaküljel (tavaliselt läänes). Iseärasuseks on ka eraldi kooriruumi puudumine: erinevalt teistest Saaremaa kirikuist ehitati see pikihoonega ühelaiuse ja -kõrgusena.
Pöide kiriku rikkalik raiddekoor on Eesti kõrggootika tippnäiteid. Nurgasammaste kapiteelid, vööndkaarte rippkonsoolid, päiskivid ja portaalid on kaunistatud meisterliku naturalistlikus laadis taimornamentikaga. Figuraalskulptuur on esindatud väikese talupojapaariga võlvistikku liigendava vööndkaare rippkonsoolil. Talupojad seisavad pikkades kuubedes, rinnas õnnetoov hoburaudsõlg, kaenla all rituaalne joogisarv. Kahjuks pole eesti vanimal talupoegi kujutaval kunstiteosel säilinud päid kujutav osa.
Omapärane on sakramendiorva kujundus kooriosa idaseinas: kolmiksiiruna vormistatud kaarele liitub orva kohal reljeefne rist, mille iga haru kasvab omakorda ristiks. Hargnemiskohtadel moodustuvad rombid sarnanevad mõneti Muhu kiriku hauaplaadi "päikesepuu" ornamentikaga.
Kunstimälestistest nimetagem veel Pöide kiriku dolomiidist ristimiskivi, mis on tehtud 14. sajandi esimesel poolel. Suhteliselt lihtsa dekooriga kivinõu igal kaheksal tahul on põhielemendiks kolmikkaare kujutis.
Kooriosa põrandasse (lõunaseina lähedal) on müüritud mitu trapetsikujulist hauaplaati ja nende fragmente. Neist kõige paremini säilinul kujutatud "ilmapuu" sarnaneb paljus Muhu ja Valjala kiriku analoogiliste plaatide kujutistega. Kaunist paelornamendist moodustuv "ilmapuu" on raiutud puhtalt ja elegantselt arvatavasti 12. sajandi lõpus või 13. sajandi alguses. Märksa lihtsamalt teostatud "ilmapuud" näeme kõrvalasuval, ilmselt hilisemat päritolu hauaplaadil, mille päikeseratas on redutseeritud lihtsamaks ratasristiks. Veidi altarilaua poole jääva poolenisti säilinud hauaplaadi lopsakas paelornament on analoogiline esimesega, kuid paela laius on suurem. Ilmselt juba kristliku perioodi esindajaks hauaplaatide arengus on 15. sajandi (?) reljeef inimfiguuriga, mis on tugevasti kulunud (kooriruumi loodenurga lähedal).
17. sajandi hauaplaatidest varaseim, päris sajandi algul raiutud plaat paikneb kooriosa põhjaseina ääres. Keskel näeme kaht akantuselehtedega ümbritsetud vappi. Hauaplaadi üla- ja alaosa täidab süvistatud tekst, milles ei unustata mainimast kadunu voorusi ja surma paratamatust.
Kingli mõisnike Bergide tellitud on ka altarilauast põhja pool põrandasse müüritud hauaplaat (1677). Reljeefse plaadi keskel asuvasse sõõri mahub kõrvuri kaks eelmiselt plaadilt tuttavat vappi, mida ümbritsevasse lopsakasse varabaroki taimornamenti on põimitud kaks inimfiguuri - ilmselt puitepitaafidelt laenatud motiiv. Plaadi üla- ja alaossa on paigutatud pahkmikuga ümbritsetud tekstikartuśid, nurkadesse medaljonid.
Omapärane 1634. aastast pärinev hauaplaat on müüritud altarilauast lõuna poole. Väikene vapp selle keskel on tugevasti kannatada saanud, kogu ülejäänud osa täidab sõnaohter tekst.
Rikkaliku raiddekooriga on kujundatud Pöide Otimõisa paruni Otto von Üxkülli dolomiidist vappepitaaf 1666. aastast (pikihoone lõunaseinas). Peenelt töödeldud kunstiteose keskosas on traditsiooniline Kolgata stseen, millele kunstnik maksimalistina on lisanud veel taustana Jeruusalemma hooned. Keskvälja ümbritsevad arhitraaviga varustatud joonia sambad ning ülaosas on kaks vapikilpi. Epitaafi alaosa on jäetud tekstikartuśile ning putole selle all; külgedel asunud putod on hävinud. Kompositsiooni põhielemenete täiendavad suhteliselt vähesed, kuid seda lopsakamad hilisrenessansile iseloomuliku pahkmikmotiivid.
Arvatavasti 17. sajandi viimasest veerandist pärinevast Tumala mõisniku Stackelbergi epitaafist kooriosa lõunaseinal on säilinud vaid ülemine poo. Viieväljalisel vapikilbil on kujutatud kahte tähte, liiliat, labaristi, poolkuud, tüvesid tammetõrudega, sammast ja astmikmüüri, raamistuseks jällegi pahkmik.
Pöide kiriku tornikiiver hävis 1940. a. piksetulekahjus. Kirik konserveeriti aastail 1958-61: torn sai uued vahelaed ja madala lampkatuse, pikihoone uue, algse kõrgusega katuse. /---/
Pöide kiriku lähedal asuval kalmistul (Kuivastu-Laimjala-Kuressaare maantee 32. km-l, teest läänes) võib tutvuda Saaremaa hilisema sakraalarhitektuuri väljapaistvaima teosega - Aderkaside, Bergide ja Buhrmeistrite ühise perekonnahauakabeliga. Arhitektuuri väikekorm taoliste hauakabelite näol hakkas Eestis laiemalt levima 18. sajandi lõppveerandil. Pöide matusepaik on oma kunstirohkusega selle hoonetüübi suurepärasemaid näiteid Eestis. "Saaremaa marmori" - dolomiidi kunstiline töötlus on siin jõudnud erakordse tasemeni.
1791. a. rajatud klassitsistlikus stiilis hoone, mis jaguneb kolmeks hauakambriks, oli kaetud lihtsa tahapoole kalduva katusega. Oma oskused ja ilumeele on siin töötanud meistrid rakendanud eelkõige fassaadile. Suurepäraselt, klassitsismi võimalusi hästi tunnetavat arhitektuurilist kompositsiooni täiendavad maitsekad raidvormid, milles on tunda Saaremaa barokkepitaafide mõju. Kõigepealt keskendub pilk ümarkaarset ust esiletoovale keskrisaliidile; kogu hoone ulatuses profileeritud karniis on siin varustatud veel hammasvööndiga. Friisile on paigutatud triglüüfidega vahelduvad metoobid, mida katavad reljeefsed päevalilleõie- ja pealuukujutised, elu ja surma sümbolid. Frontoonil näeme Aderkasi vapikilpi. Sissepääsu raamib kaks dooria pilastrit, mille vahel ümarakende all asuvad skulptuuriorvad. Neis olnud figuuride "Inimene liivakellaga" ja "Peetrus" fragmendid on nüüd koduloomuuseumis.
Fassaadi kumbagi tiiba liigestavad kaks segmentakent, mille vahele kinnituvad tugevasti reljeefsed vapid, vasakul Bergi ja Polli, paremal Buhrmeisteri ja Buxhoevdeni vapp. Raidvormides ühendunud suurejoonelisus ja lakoonilisus liitub orgaaniliselt hoone arhitektuurilise ülesehitusega.
Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983

Pöide kirik. Kõik asjatundjad kinnitavad nagu ühest suust, et see on kindluskirik. Tõepoolest, pärast seda, kui saarlased olid 1343. a. siinse ordulinnuse maha lõhkunud, tehti kirik kaitstavaks nagu ka uus ordulinnus Maasis.
Pöide kirik on Teise maailmasõja ajal ja järel rüüstatud, olnud kasutusel isegi heinalaona. Kooriosa korrastamise järel on põrandas taas nähtaval peata rüütli kujuga hauaplaat kantsli läheduses. Tumala mõisaomanikul Heinrich von Schulmannil raiuti 1613. a. Kopenhaagenis pea maha selle eest, et ta poliitiliselt kaldus Rootsi võimu poole. Seda juhtus hiljemgi inimestega, kes vaenlase kasuks töötasid. Ent suurem osa neist pole maetud kiriku põranda alla, kirikuaeda või kalmistule. Ajalooliselt vaimse keskusena rahvast teeninud kirik saab tänapäeval olla vaid teadmatute haudade sümbol.
Siin kirikus leidub ka epitaaf Heinrich Stegelingile - Saaremaa tuletornide inspektorile Rootsi ajal. Pikka aega töötas ta Sõrves. Vanaduspäevil aga elas kiriku lähedal Oti mõisas, oma abikaasa (sündinud Üxküll) vanemate kodus. See sugu tuli Saare- ja Läänemaale pärast liivlaste Üksküla vallutamist Düüna jõel.
Pöide kiriku lähedal langes 1917. a. saksa luuletaja Walter Flex ja lasti 1919. a. maha mässaja Alla Mari ehk Marie Ellam. Kiriku lähedal kena pargi serval asub Oti mõis, mida on tublisti korrastatud. Härrastemaja ja park kaotasid palju omal ajal siia kolhooside abistamiseks rajatud masina-traktorijaama tõttu: selle poliitülem ei sallinud saksa kultuuri, pidades seda faśistlikuks.

Bruno Pao "Kolmandik teed Kuivastust Sõrve sääre otsa". Eesti Loodus 6/2004

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee