22:55 neljapäev, 27.02.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Põlva Püha Neitsi Maarja kirik
Aadress:
Kontaktisik
Saada e-mail http://www.eelk.ee/polva/
Kirjeldus

Põlva Püha Neitsi Maarja kirik on ehitatud esialgsel kujul gooti stiilis kodakirikuna 1470.a. paiku. Sellest ajast on säilinud ainult läänekülg ja torn. Läänefassaad on rikkalikult kaunistatud mitmesuguste petikutega. Kiriku avar idaosa on ehitatud aastail 1841 -1845.

Põlva kirik on Kagu-Eesti vanemaid sakraalehitisi. Osa allikaid kinnitab, et kirik ehitati koguni 13. sajandil.

Keskaja arvukates sõjalistes kokkupõrgetes sai rajatis korduvalt kannatada, taas ehitati see üles 1645. a. Ruudukujulise põhiplaaniga kolmelöövilisest kodakirikust on säilinud kõrge ja sügava nishiga torn ja läänekülg, mis äratab tähelepanu petikute rohkusega. Aastast 1841 -1845 on pärit avar altariosa ja ristlööv.

Legend pajatab, et tumedad jõud püüdnud ka Põlva kiriku ehitamist takistada: päeval kerkinud müürid varisenud öösel kokku. Teadjameeste soovitusel müüritud põlvitav neitsi kirikuseina ja nüüd võidud ehitus takistamatult lõpetada. Tornijala müürist väljaulatuv kivi tähistavatki seda kohta.

Kirikus mitmeid unikaalseid taieseid. Altarimaal "Kristus astub maale" valmis aastail 1842-1845 ja selle autor on nimekas baltisaksa graafik, maalikunstnik ja skulptor Friedrich Ludwig v. Maydell (1795-1846).

Kunstimälestisena on kaitse all ka 17. sajandist pärit kasepuust tool. Kirikus on mälestustahvel Jakob Hurdale.

Esimene kell olnud Gustav Adolfi ja ta tütre Kristiina rinnapiltidega. Too valatud 1648.a. Stockholmis, kuid Põhjasõja ajal läinud ojja peidetud kell lõhki.

Põlvas tegutses aastatel 1781-1819 pastorina Gustav Adolph Oldekop, kes 1806.a. koos J. Ph. Rothiga andis välja 41 numbrit tartumurdelist ajalehte "Tartu-ma rahva Näddali-leht". Ta on avaldanud ka eestikeelseid luuletusi. G. Oldekop suri Tartus, kuid on maetud Põlva.

Aastatel 1820.-1874 oli Põlvas samas ametis Johann Georg Schwartz, kes andis välja 19. sajandi keskpaiku meie koolides laialdaselt kasutatud eestikeelsete õpikute sarja "Koli ramat", mille ühe osa ("Lühhikene öppetus terwisse hoidmissest") on kirjutanud Fr. R. Kreutzwald.

Põlva alevi keskel on endise kirikumõisa väike nägus park, kus J. Schwartz ja Fr. R. Kreutzwald sageli malet mänginud.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee