19:36 esmaspäev, 23.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Nõo Püha Laurentsiuse kirik
Aadress:
Kontaktisik
Kirjeldus

Nõo Püha Laurentsiuse kirik ehitati 13. saj. lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna, esimesed kirjalikud teated on aastast 1159.  Kirik on sõdades korduvalt kannatada saanud, sellele vaatamata oma esialgne ilme enam-vähem säilinud    ( on ainuke telliskirik Lõuna-Eestis).

Väliskujunduses domineeriv gooti profileeringuga peaportaal kiriku läänefassaadil sarnaneb Tallinna Niguliste kiriku põhjaportaaliga. Osa lõunaportaali on ümberehitusega rikutud. Viilud on kaunistatud kaar- ja astmikfriisiga.

Kirik oli kohandatud ka aktiivseks kaitseks, millest räägivad tagumine kaitsekäik, endised kõrged aknad, akendetagune kaitsekäik.

Kirikaias kasvab põlispuudest park.



Nõo kirik on üks esimesi maakirikuid, kus juba 1781.a. mängis orel. Uus orel pärineb aastast 1890. Suurem kell (valatud Gatsinas) 1807.a. ja väiksem kell (valatud Tartus) 1817.a. Altarimaali tegi Tõnis Grenzstein ja puunikerdused Jaan Koort (1910). Kõik kiriku tarbeesemed on kunstimälestistena kaitse all.

Nõo kirik on ehitatud umbes 1300.a. ja on oma esialgse ilme võrdlemisi hästi säilitanud. Erilist tähelepanu väärib oma rikkalike kaunistustega kiriku fassaad. Väga omapärane ning kogu Eesti ja Läti keskaegses arhitektuuris ainulaadne on koori kuppelvõlv. Torn on ehitatud 19.sajandil, keskajal kirkul torni polnud. Ka aknaid on uuemal ajal suurendatud, Nõo kirik oli kindluskirik. Redupaigana oli siin ette nähtud ruum võlvidel, kuhu pääses loodenurgas asuva trepi kaudu. Et vaenlane kaitsjatele järgneda ei saaks, oli võlvidele viiv trepp , nagu teisteski keskaegsetes kirikutes, asetatud 3,5 m kõrgusele põrandast. Nõo kirik oli kohandatud aga aktiivseks kaitseks. Akende avad paiknesid 2 m võrra kõrgemal kui praegu ning nende taga oli kaitsekäik. Lõunaportaali kohal oleva akna kõrval on kaks eenduvat kivi. Omal ajal asus siin ukse kohal ärklisarnane ehitus, mille põrandas oli ava, kust võis ründajatele valada kaela kuuma vett, kuuma tõrva või loopida kive.

Nõos tegutsenud pastoreist võib nimetada Adrian Virginiust, kelle peres sündis kirjamees ja vaimuliku kirjanduse tõlkija

Mõnda aega tegutses siin õpetajana Tartu raamatuköitja Johann Arens. 1775. a. alates elas kiriklas vaimulik kirjanik Johann Benjamin Sczibulski (1728-1797).

Kirikumõisa uusi hooneid hakati ehitama 1857. a. Ehitustöid juhatas Pulleritsu kooli esimese koolmeistri Mihkel Miti poeg Mart Mitt. Needki hooned hävisid viimases sõjas.

Aastail 1884-1923 töötas Nõo kirikus pastorina luuletaja ja kultuuriloolane Martin Lipp (Lillenupp, 1854-1923). Lipu juures peatus korduvalt ka Matthias Johamm Eisen (1857 -1923), kes kogus siin muinasjutte.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee