17:00 esmaspäev, 15.10.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Muhu Katariina kirik
Aadress:
Kontaktisik
Saada e-mail http://www.eelk.ee/muhu/
Kirjeldus

Liival asub Muhu Katariina kirik, mida oma proportsioonidelt ja välisarhitektuurilt peetakse kõige kaunimaks keskaegseks sakraalehitiseks saartel.

Kirik on ehitatud 13.sajandi lõpul, praeguse ilme omandas ta veidi hiljem, 14. sajandi esimesel poolel.

Sihvakate proportsioonide omapärane ilu väljendub eelkõige kiriku viiluseintes ja on hästi jälgitav ka külgvaates. Kõrge pikihoone ja kaheosalise altariruumi astendatud katused loovad kauni kompositsioonirütmi. Gooti stiilis raidportaali ja kõrgeid kuplitaolisi võlve toetavad raidkaunistused. Hilisema lubikatte all on osaliselt säilinud vanad seinamaalingud, mis on ainulaadsed kogu Eestis. Lõunaküljel asuv eeskoda on kirikuga samaaegne. Muhu kiriku ehitamisel ei ole ilmselt arvestatud selle kaitseotstarvet, kuna võlvidele viiv trepp algab põranda kõrguselt. Aastail 1957 -1958 restaureeriti kümmlaudadega kaetud kõrge sadulkatus.

Kirik ja kirikuaias asuvad hauaplaadid on riikliku kaitse all.


Muhu kirik

Muhu kirik asub Liiva külas, 10,5 km Kuivastust Kuressaare poole.
13. sajandi lõpus - 14. sajandi alguses ehitatud Muhu, Pöide ja Karja kirikus puhkes täielikult õitsele gootika. Kirikute üldkavatis jäi endiseks, üldmulje muutumatult rangeks ja suletuks; püsis ka kindlusfunktsioon.
Mainituist varaseim on nähtavasti 13. sajandi lõpus ehitatud Muhu kirik, arhitektuursete masside jaotuselt ja proportsioonidelt Eesti ilusamaid maakirikuid. Saledale pikihoonele liitub kooriruum, sellele omakorda unikaalne ristkülikulise põhiplaaniga koorilõpmik. Tänu hoone sellisele kolmeastmelisusele ja kõrgele, aste-astmelt suureneva kaldega katusele on saavutatud mõjuv arhitektuuriline rütm. Lõunaküljel liitub kirikuga omapärase väikese raidportaaliga eeskoda.
Muhu kiriku interjööri ilme määravad kõrged mõigasroietega domikaalvõlvid. Kooriosas näeme aga ristvõlve. Puhtalt töödeldud raiddekooris puuduvad peaaegu täielikult figuurid ja taimemotiivid. Ümarate konsooltalumite, karikakujuliste kapiteelide, miniatuurkonsoolide ja kaheksatahuliste rippturpade raidvormid tulid siin kasutusele esmakordselt Saaremaal. Nende range laad harmoneerib kiriku välisilmega. Suhteliselt lihtsa, kuid abahariliku lääneportaali mõigaste allosa on kaunistatud väikeste konsoolidega, milliseid näeme ka Karja ja Pöide portaalidel. Huvipakkuvad on akende varagootilised raidraamid, veerennid ja dolomiidist lavatoorium (vaimuliku kätepesunõu) altariruumis.
Kiriku kooriruumi põhja- ja idaseinal on säilinud umbes 1330. aastaisse dateeritavate seinamaalide fragmendid. Stiililt kõrggootikasse kuuluvail maalinguil on kujutatud kolmikkaarte all seisvaid inimfiguure. Ilmselt on need jäänused kompositsioonist "Viimne kohtupäev". Restauraatorid avastasid maalifragmendid lubjakihtide alt 1970. aastate alguses.
Põnevaks kunsti- ja üldajalooliseks probleemiks on Saare- ja Läänemaa kirikuis ja kirikuaedades leiduvad paganliku sümboolikaga trapetsikujulised hauaplaadid. Neid võib näha Valjalas, Kaarmal, Pöidel ja Muhus, enamasti kahjuks fragmentidena ning tugevasti kulunud. Enamiku selliste hauaplaatide reljeefse ornamendi põhiosa moodustab sale tüvi või telg, millest trapetsi laiemas osas kasvab välja neljast kaarest ümbritsetud rombi või ratasristi motiiv. Jalg trapetsi kitsamas osas lõpeb kas geomeetrilise ornamendi või kahele poole hargnevate "juurtega". Seda motiivi võiksime nimetada "päikesepuuks" või "ilmapuuks", mille ülaosa sümboliseerib päikest ja nelja ilmakaart, tüvi aga on ilmatelg, maailma püsivuse väljendaja. Tegemist on ürgse internatsionaalselt levinud paganliku päikesekultuse sümboleiga. Jälgi paganlikust päikesekultusest võib eestlaste matmiskombestikus märgata veel 18. sajandil ja hiljemgi ratasristide näol.
Enamik uurijaid peab selliseid hauaplaate ristiusustamise esimestest aastakümneist pärinevaiks või isegi selle eelseiks. Selgelt paganlike motiivide esinemise kõrval on tõestuseks seegi, et paljud trapetsikujulised plaadid on juba 13. sajandi keskpaiku ära kasutatud kirikute ehitusmaterjalina. Ilmselt paigutati sellised plaadid kohalike ülikute haudadele, nende kujundusmotiivid aga toodi kaasa retkedelt läänemere taha. "Ilmapuu" kujutamist on seostatud ka soomeugrilaste ürgse traditsiooni edasielamisega.
Muhu vanadest hauaplaatidest huvitavaim on praegu kiriku lääneseinast müüritrepile viiva ukse silluseks. See on üks kahest Eestis säilinud inimfiguuri kujutavast 12.-13. sajandi hauaplaadist. Kompositsiooni keskel paikneb "ilmapuu", sellest paremal seisab pikas rüüs mees, oda käte vahel. "Puust" vasakul on suur kõver joogisarv; viimane seostub paganlike peiedega. Kujutatud setseeni võib interpreteerida sõdalase siirdumisega all-ilma. Seal jätkuvat elu ja maailma kestvust sümboliseerib "päikesepuu", joogiohvrit lahkunu auks aga sarv.
Teine terviklikult, kuid väga kulununa säilinud "ilmapuuga" hauaplaat paikneb kiriku aias. Samas asuvad mõned lihtsa ristiga ja igasuguse kujutiseta hauaplaadid (arvatavasti 13. sajandist) ning paar pooleldi maasse vajunud 17. sajandi kiviristi.
Muhu kiriku kantsel on vanimaid Saaremaal. Sellel autoriks on 17. sajandi teisel veerandil Kuressaares tegutsenud meister Balthasar Raschky, kes mõnda aega oli ka kohalike käsitööliste oldermanniks. Tema teostes domineerib arhitektooniline külg, tuntav on stiililine seos Sileesia kunstiga. Renessanss-stiilis 1629. a. valminud kantsel on kuuetahuline. Nelja esitahku raamivad elegantsed kvaliteetselt töödeldud voluudina painutatud konsoolid, mida kaunistavad pikad akantuselehed. Tahkudele kinnitunud vapid on kaduma läinud. Kõnetool ootab peatset restaureerimist.
Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee