22:24 pühapäev, 31.05.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Viru-Nigula kirik
Kirjeldus



Viru-Nigula kirik (pühitsetud laevnike kaitsepühakule Nikolausele). Asub muistse Kunda ja Mahu sadama lähedal, on iseloomult kaitsekirik ja arvestas patroniitsiumi kohaselt esmajoones laevnikke ja rannarahvast. Ehitati tõenäoliselt 13. sajandi algul.

Algkavatis järgib Järvamaal kujunenud kirikutüüpi üksikasjadeni. Kolmetraveelisele ning võrdsete löövikõrgustega pikihoonele lisandub idas väiksem kvadraatne kooriruum (algselt nähtavasti vaid koor võlvitud), läänes neljatahuline torn ja lõunaküljel võlvitud eeskoda. Säilinud lõunaportaali profiilis on ümarvööt ja rihv (anal. Järva-Peetri kiriku põhjaportaal). Käärkamber puudus. Ainukesena Virumaal avaneb tornialune võlviruum kõrge kaare abil kesklöövi (võlviti 15. sajandi algupoolel) ja tal on portaali kohal (neogooti ümberehitus) kitsas püstaken, mis rõhutab tornifassaadi ja ruumikompositsiooni pikiteljel. Madalal tornil oli kelladega platvormkorrus, mis täitis kaitseülesannet. Samuti oli kaitseülesanne lõunaeeskoja võlvipealsel, kuhu pääses kõrgel paikneva ukse kaudu redeli abil otse kirikust. Müüritrepp lääneseinas ühendas kiriku torniga ja hiljem võlvitud pikihoone võlvipealsega. 15. sajandi võlvidest säilinud konsoolid pikihoones lähtusid Põhja-Eesti eeskujudest ja väikesed püramiidjad konsoolid koori algvõlvis lähtusid vahetult Järvamaa 13. sajandi lõpuveerandi eeskujudest.

15. sajandi teisel veerandil ehitati Tallinna eeskujudel koori idaseina tihedalt profileeritud sakramendiniśś; läbi seina ulatudes avaneb see hostia eksponeerimiseks ka välisküljel.

Rootsi-Vene sõjas sai kirik raskelt kannatada (1657); võlvid koos tugedega ja portaalid purustati. 1660. aastail ehitati uus võlvlagi. Vastavalt barokkajastule on sammastel ülespoole ahenev kuju, kõrge sokkel ja ristvõlvidel rõhtne kiirujoon. Algselt madal torn sai praeguse kõrguse 1755. a. (kiviosa kõrgus 26,5 m). Kaotas II maailmasõjas tornikiivri ja katused (kiiver taastati 1988. a.).

Villem Raam

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee