22:42 reede, 14.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Kullamaa Püha Johannese kirik
Aadress:
Kontaktisik
Pildid
Kirjeldus

Kullamaa Püha Johannese kirik valmis algsel kujul arvatavasti 13. sajandi lõpukümnendil. See on põhiplaanilt Haapsalu ja Pöide kirikut meenutav ühelööviline hoone, millel koorina kasutati idapoolseimat kolmest võlvikust. Lääneseinas asetses portaali kohal ümaraken. Kuppeljate ristvõlvide tellistest mõigasroided toetavad gooti (Karja kiriku taimemotiividega sarnaneva) lehtkapiteelidega nurgapostidele ja vööndkaarte topeltpilastreile. 1752. a. ehitati käärkamber, 1865. a. hulknurkne koorilõpmik ja 1870. a. neogooti torn.

Sisustuses pälvivad tähelepanu 3 laelühtrit (vanim 17. sajandist), 5 hauaplaati (17. sajand) renessansskantsel (1626, arvatavasti Haapsalu meistri Marten Mattieseni töö), barokne võidukaarerühm (1682, B. Budeloch), H. Hösekeni (sen.) epitaaf (1681-82, B. Budeloch), altarimaal (arvatavasti 1865, K. S. Walther) ja orel (1854, C. Tanton).

Siinse pastori Heinrich Gösekeni (1612-1681) sulest ilmus 1660. a. 547-leheküljeline eesti keele grammatika. Göseken oli ka mitme eestikeelse raamatu autor.

Kullamaa kirik

Kuni 18. sajandini oli Kullamaa püha Johannese kirik tornita. Põhiplaanilt ja proportsioonidelt sarnanes algkirik Haapsalu toomkirikuga, mis tähendab ehitusaega umbes aastast 1270.

19. sajandi keskpaiku ei mahutanud jumalakoda enam kirikulisi ära. 1865. aastal pikendati hoonet polügonaalse koorivõlvikuga. 1870. aastal valmis massiivne läänetorn. Kohalik puusepatöö on pseudogooti stiilis altarisein samast ajast, milles paiknev maal "Kristus ristil" pärineb Carl Sigismund Waltherilt (1860).

Kullamaa koguduse tuntuima õpetaja Heinrich Gösekeni epitaafi (1681-82) ja Kolgata-grupi võidukaarel (1682) on nikerdanud Budewin Budelochi nimeline meister. Kantsli valmistaja on Martin Matties Haapsalust (1626). Ainulaadne polükroomne puunikerdustöö on samuti 17. sajandist pärinev ristimisnõu.
Salapära looritab Würtembergi printsessi Augusta Carolina Frederica Luisa surma Koluvere lossis - tema hauaplaat 1788. aastast on hiliseim üheksa rohkem või vähem kulunud hauaplaadi seas.

Kullamaa kiriku Carl August Tantoni orelil (1854) on nooruspõlves mänginud Rudolf Tobias.

Eesti kirikud 2001

Kiriku kõrval kirikuaias on Sitakoti Matsi rõngasrist aastast 1671.

Kullamaa kirik

Kaks meest läksid metsa puid raiuma. Ümber vaadates, kus tööle hakata, näeb üks mees korraga mitut ussi. Ta võtab tubli vembla kätte ja lööb paar ussi maha, teised aga põgenevad ära. Mees kutsub teise mehe ligi ja ruttab neid taga ajama. Korraga silmab aga suureks ehmatuseks päratut ussihunnikut enda ees. Ja usside keskel seisab õige jäme uss püsti kuldkroon peas.
Suure hirmuga panevad mehed plagama. Tagasi vaadates näevad nad kuldkrooniga ussi endid taga ajavat. Nad jooksevad mis jaksavad, aga ikka lähemale jõuab uss. Nüüd pöörab teine mees ümber ja annab ussile kirvega pähe.
Sedamaid on uss kadunud, tema asemel aga hiilgab terve hunnik kulda. Ussihunniku juurde minnes ei leia nad enam ühtainustki ussi, küll aga niisama teise hunniku kulda.
Mehed viisid kullahunnikud koju. Ühe jagasid omavahel ära, teise eest aga lasksid sinna lähedale kena kiriku ehitada, kust nad esimese kullahunniku leidnud. Kirikut ennast hakkas rahvas kulla leidmiskoha järgi Kullamaa kirikuks hüüdma.

J. M. Eisen. Esivanemate varandus. Kordustrükk. Sinisukk, 2000

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee