23:22 neljapäev, 27.02.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Rapla Maarja Magdaleena kirik
Aadress:
Kirjeldus

Rapla Maarja Magdaleena kirik on tõenäoliselt kolmas ehitis sel kohal. Tundmatuks jäänud esikirikule järgnes hiljemalt 13. sajandi neljandal veerandil arhitektuuriarenguliselt märkimisväärne kivikirik, mis 19. sajandi lõpul varisemisohtlikuna lammutati. Ühtaegu Lääne- ja Järvamaa eeskujusid järginud kavatis koosnes ühelöövilisest kolme võlvikuga pikihoonest ja kitsamast nelinurksest koorist, mille põhjaküljel oli käärkamber; torn puudus. Kitsad aknad paiknesid linnusetaoliselt kõrgel; koori idaseinas oli iseloomulik kolmikaken (sama Kaarma, Ridala, Juuru kirikus). Koori võlvlagi lõppes idaküljel iseseisva kaarega (sama Ambla ja Koeru kirikus).

Praegune kirik ehitati aastatel 1899-1901 (arh. R. M. v. Engelhardt, osalised muudatused arh. A. v. Howen, ehitusmeister K. R. Waldes); on Eesti maakirikute hulgas suurimaid. Kujundus lähtub mõneti Tallinna Kaarli kirikust: romaani stiili elementidele tuginev historitsistlik vormikõne, ehitusmaterjali (tahutud paas) dekoratiivsuse rõhutamine, kahe kõrge torniga läänefassaad. Peaportaalil on vimpergi meenutav ülaosa; külgfassaade rütmistavad tugipiilarid, mille vahel kaks rida kolme- ja kahekaupa rühmitatud kaaraknaid; polügonaalset apsiidi ümbritseb kabelipärga meenutav madal hooneplokk, milles on abiruumid. Tornid (üldkõrgus 43 m) on telkkiivriga. Eksterjööris on oluline osa raiddekooril (kaarfriisid, aknapiirded jms.). Interjööris on teise korruse kõrgusel nii külgedel kui ka oreli juures väärid; pikihoonet (14,5 m lai) katab võlvkaarte vahele ehitatud laudlagi. Sisustuses krutsifiks (15. saj. lõpp), barokkaltar (1737, Q. Rabe), altarimaal (1862, C. S. Walther), barokk-kantsel (1700, Chr. Ackermann), neli kroonlühtrit (1652 ja 19. saj.), gooti stiilis tabernaakliniśi pealmik kooriruumis (pärinevad kõik vanast kirikust), neli akent on kaunistatud klaasimaalingutega, orel (1938, vennad Kriisad).

Kirikuaia piirdemüüris kaks historitsistlikku väravat.

Ants Hein, Villem Raam

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997





Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee