22:35 laupäev, 07.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Järva-Madise Püha Matteuse kirik
Aadress:
Kontaktisik
Pildid
Kirjeldus

Järva-Madise kirik (pühitsetud evangelist Matteusele).

Järvamaa väikseim kirik (sisepikkus 18,3 m, laius 9,45 m). Algkirik pärineb tõenäoliselt 13. sajandi lõpust, erineb tunduvalt teistest Kesk-Eesti kirikutest, kuid sarnaneb mitmeti Saare- ja Läänemaal tuntud kirikutüübiga.

Algkavatisse kuulub kitsam nelinurkne koor koos käärkambriga põhjaküljel, millel on ainult kaks traveed. Käärkambris paikneb piscina (ainus Kesk-Eestis). raidportaalid on läänesinas, lõunaseina läänelõigus ja käärkambril. Viimased kaks on äärmiselt lihtsad, nad on saledalt teravkaarsed, astendamata ja talumita. Aknaavad (kaasa arvatud väike käärkambriaken) paiknevad kõrgel nagu linnuses, on pilujalt kitsad ja lõpevad ülal terava kolmikkaarega. Kitsas müüritrepp lääneseinas osutab võlvimiskavatsusele juba algprojekti koostamisel, kuid selle realiseerimiseni jõuti vaid kooris.

Tõenäoliselt 14. sajandi alguskolmandikul (enne Jüriöö sündmusi) võlviti pikihoone ja ehitati võlvitud lõunaeeskoda. Siin on tähelepandavalt kõrged kuplitaolised ristvõlvid, mille siilud ristuvad diagonaaltelgedel, kuid ristuvad kalasabataoliselt seotuna ka kõrgetel seitlijoontel (näivad altvaates seetõttu kaheksaosalistena). Võlvid toetuvad astmelistele kilpkaartele; mõlemad viimased on viienurkse ristlõikega; roiete kaldpinnad on rihvatud. Kaared lõpevad lühikeste püramiidjate konsoolidega. Roided on ristumiskohas seotud ümmarguste päiskividega, millel reljeefne dekoor (koori päiskivil Eestis esmakordselt vapimotiiv). Võlvimeistrite tehtud on ka praegune suur lääneportaal ja lõunaeeskoda, mis nähtavasti sai vana lääneportaali. Uut lääneportaali iseloomustavad palendi- ja kaareastmete faasitud servad, sirge rihvatud talumisimss ja baasitsooni asendamine kaldpinnalise sokliastmega. Võlvimeistrite kujundatud kirikule on omane üksikvormide geometriseeritud üldistatus ja rihvatud ning faasitud profiilide domineerimine.

Lihtne neljatahuline torn kõrge kaaravaga lääneportaali ees ehitati 1858. a.

Sisustuses keskaegne altariplaat (14. saj. algus); kantsel (17. saj. keskpaik, L. Heissmann, figuurid E. Thiele); barokkstiilis altarisein (1680. a. paiku Chr. Ackermann; uus altarimaal 1867, A. Sprengel); Võidukaare kohal pikihoone idaseinal kolm barokset puuskulptuuri; hauaplaat (kõik 17. saj.).

Villem Raam

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee