02:46 teisipäev, 20.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Juuru Mihkli kirik
Aadress:
Pildid
Kirjeldus

Juuru Mihkli ehk Miikaeli (varem Jüri) kirik ehitati algkujul arvatavasti 1300. a. paiku ühelöövilise võlvimata ja tornita hoonena. Kirikust on üksnes koor säilinud algse põhiplaani ulatuses. See on veidi kitsam nelinurkne ruum, millel käärkamber ja aken põhjaseinas algselt puudusid. Harukordne on koori põhjaseinas paiknev kolmikaken (sama Rapla (hävinud), Kaarma ja Ridala kirikus), kõik nad on kujult teravkaarsed lantsettaknad, keskmine veidi kõrgem. Unikaalsena on uue lääneseina kohale müüritud lokkis habame ja krooniga (mütsiga?) piklik skulptuurpea, mis traditsioonipäraselt paiknes ilmselt peaportaali kohal.
15. sajandi algupoolel ehitati koori idaseina põhjalõiku rikkaliku ehisraamistikuga sakramendiniśś, mis neliksiiruna ulatub ka niśi välisküljele (sama Tallinna Oleviste kiriku kooris, Haljala, Viru-Jaagupi kirikus jm.). Samal sajandil ehitati kooriruumile hilisgootikas tüüpiline võlvlagi (pikihoone jäi võlvimata): see on eriti madalalt algav ja tähelepandavalt kõrgele küündiv ristvõlv (sama Kose ja Jõelähtme kiriku kooris). Erandlikud on pikad koonuskonsoolid ja mõigasroided, arvatavasti neogooti perioodist.
1847. a. püstitati neogooti stiilis kõrge läänetorn (kõrgus 42,4 m, tules hävinud kiiver taastati 1965. a.). Aastatel 1893-95 toimus kapitaalne ümberehitus (arh. E. Bernhard); algne pikihoone lõunaeeskoja ja uuema põhjakäärkambriga lammutati. Ristkülikulise põhiplaaniga uus põhikorpus rajati varem püstitatud läänetorni ja vana kooriruumi vahele. Stiililt pääses valitsema neogootika, kaasa arvatud ka uus käärkamber, koori uus käärkamber, koori uus põhjaaken ja ristnurksed tugipiilarid.
Sisustuses kantsel (17. sajandi lõpp, Chr. Ackermann; reljeefidega käsipuu 1895), altar (1736, Q. Rabe, J. Siimsen), krutsifiks (17. sajand, J. V. Rabe), vasest laelühter (17. sajand), tornis pronkskell (16. sajand).
Kirikuaia väravaehitis arvatavasti 18. sajandist.
Villem Raam
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Esimene kirik oli puuehitis ja valmis arvatavasti 1240. a. paiku. 1498. a. valmis uus ühelööviline kirik, mis aastail 1893-95 põhjalikult ümber ehitati. Ümberehituse käigus anti kirikule ristikujuline põhiplaan ja 1847. a. valmis uus torn. Vanast keskaegsest kirikust säilis ainult altaripoolne osa. Kirikus on mitu suure väärtusega kunstiteost, mis on võetud vabariikliku kaitse alla. Nendest tuleks eelkõige  nimetada  Chr. Ackermanni poolt 1695. a. valmistatud kantslit suurepäraste puufiguuride- ja reljeefidega. Barokkaltar on aastast 1735 ning on Q. Rabe ja J. Siimseni töö. Huvipakkuvad on rikkalike klaasmaalidega kaetud altaripoolsed aknad ja mõned väiksemad kirikuriistad.
Rahvajutu järgi kuulunud kantsel varem Padise kloostrikirikule ja on pärast Põhjasõda Juurusse üle toodud.

1964. a. põles ära pikselöögist süüdatuna puust konstruktsiooniga kirikutorn, mis 1970. a. asendati uuega.

Kirikuaias asuvad kihelkonna aadelkonna ja endiste pastorite matusepaigad. Teiste hulgas on siin Mahtra sõja aegse Mahtra mõisa omaniku Constantin v. Helffreichi hauda tähistav suur malmist rist. Siin asub ka esimese vene ümbermaailmasõitja admiral A. J. Krusensterni suguvõsa matusepaik

On säilinud viis kivist rõngasristi.
Muuseas, Juuru kiriku 17. sajandi lõpupoole kantslil (Christian Ackermann) on kunagise paranduse käigus Matteuse ja Luuka kujud vahetusse läinud.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee