10:54 kolmapäev, 21.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Lüganuse kirik
Aadress:
Kirjeldus

Lüganuse kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Asub Purtse jõe käärus muistses asulakohas, mis oli soodne paik sõjaliseks kaitseks. Esmamainimine 1373.
Arvatavasti 14. sajandi keskpaiku ehitatud algkirikust on praeguseni säilinud pikihoone. See on õhukeste seinamüüridega, võlvimata laega ja kujunduslikult askeetlikult lihtne kastehitis. Ukseavad lääne- ja lõunaseinas on erilise kujunduseta. Linnusetaoliselt kõrgel paiknenud ühejaolised aknad ilma ehisraamistikuta (avad hiljem allapoole pikendatud). Erandlikult on otsviilud kaunistatud. Viilu keskel on suur süvendrist (nn. kordusrist, mille harusid läbib väiksem ristpalk) ja selle all kattekrohvile maalitud minusklitest tekstirida. Viilukaunistus on Vana-Liivimaal ainuesinev, osutades koos plaanilahendusega Soome ja Põhja-Saksamaa eeskujudele. Olulist osa etendas dominiiklaste kasinusnõudlik arhitektuuriprogramm.
15. sajandi esimesel veerandil võlvisid Tallinna meistrid algkiriku kahelööviliseks ruumiks. Pääsuks võlvidele murti lääneseina kõrgel paiknev käiguśaht. Tõenäoliselt 15. sajandi teisel veerandil ehitati kitsam nelinurkne kooriruum koos käärkambriga ja püstitati läänefassaadi ette torn. Neljatahulise torni ülaosa on harvaesinevalt ümmargune (sama Narva linnakirik (hävinud) ja Risti kirik). Tornil on seitse korrust, ülespääsuks murti torni jalamisse uus trepilõik ja varustati see raidportaaliga. Samasuguse portaali sai ka käärkamber. Need on ümarkaarsed talumita portaalid, mille palendiprofiil koosneb laiast rihvast kahe ahta ümarvöödi vahel (sama Risti kirik). Lüganusega on seotud Tallinna ja Risti meisterkonnale iseloomulikud kaks suurt vahepiilariga isteniśśi koori lõunaseinas ja nurgaturpadega altarikorpus kaldpinnaga servistatud mensaplaadi all.
Võlvlaed purustati tõenäoliselt Liivi sõjas või Vene-Rootsi sõjas ja need on tänini taastamata. 1727. a. sai torn uue kiivri. Idaakna neogooti ehisraamistik pärineb tõenäoliselt 19. sajandi keskelt. 1941. a. tulekahjus hävisid katused ja kunstiväärtuslik inventar.
V. Raam
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee