14:41 laupäev, 15.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Hanila kirik
Aadress:
Kirjeldus

Hanila Pauluse kirik on vanimaid ja mõjusamaid sakraalhooneid. Ehitatud Liivi ordu algatusel tõenäoliselt varsti pärast Karuse kiriku valmimist 1260-ndate aastate lõpus. Algkiriku välise mõjukuse määravad vertikaalselt rõhutatud üldproportsioonid, suurtest kantkividest nurgaketid ja pikkade kitsaste paarisakende vahelduv rütm (analoogiline Valjala kirik). Akendeta lääneseinas paikneb lai teravkaarne astmikportaal. Siseruum on avar ja kõrge. Kitsas ja tähelepandavalt kõrge on ka võidukaar. Kontsentriliselt laotud kuplitaolistel ristvõlvidel on nelinurkse ristlõikega roided ja kilpkaared. Võlvikiirus on nelinurksed päiskivid (kooris ümmargune), millel pung- ja lehtmotiividega reljeefdekoor. Lai vööndkaar toetub liseenitaolistele eendtugedele, roided ja kilpkaared tahulistele nurgaturpadele, kus roideots ulatub kiiluna kilpkaarte vahele. Koori lõunaseinas ruudukujuline aknake.

Sisustuses on üle 10 trapetsikujulise hauaplaadi (13. s.) ja figuuridega hauaplaat (17. s. I p.), nikerdaltar ja -kantsel (1709, Fr. Weiss(?)).

Villem Raam

Kirikaias vanad hauakivid.


Hanila kirik
Trööstitu on olnud iga kogudusest ilma jäetud jumalakoja käekäik. Nii oli see ka muinsuskaitsealuse Hanila kirikuga pärast aastat 1970. Täiesti rüüstatuna jõudis see Saare-Lääne vanimaid ja stiilsemaid kirikuhooneid ära oodata oma koguduse taasloomise 1993. Kaks aastat varem alanud restaureerimistööd said seeläbi õige lahenduse - ükski vana kirik ei tohi olla muuseum, vaid jumalateenistuste püha paik. /.../
Apostel Paulusele pühitsetud kirik Hanilas, silmapaistvalt kõrge ja avar, ühelööviline, harvaesinevalt paarisakendega, nelinurkse kooriruumiga, käärkambri ja tornita, võidi valmis ehitada vaid mõni aeg hiljem oma lähinaabrist - Karuse Margareeta kirikust, seega 1270. aastail. Kummagi kirikuehituse algatajaks oli Liivi ordu. Lüheldase kiivriga, samuti paarisakendega kujundatud läänetorn valmis alles 1860, jättes eeskoja varju algse raidkivist teravkaarelise peaportaali. Küllap toona paigaldatigi uksemademeks ilmapuu kujutisega iidvana trapetsikujuline hauaplaat, teine taoline on olnud kontraforsile monteeritud. Aga samasuguste hauaplaatide katkeid tuli restaureerimistööde käigus kirikupõrandast välja rohkesti.
1709. aastast, Põhjasõja ajast, mis enamikule Eesti kirikutest tõi kaasa üksnes hävingut, pärinevad rõõmustava erandina Hanila kiriku baroksed altarisein ja kantsel, oletatavasti Friedrich Weissi, sama Pärnus tegutsenud nikerdusmeistri tööd, kes kantsli tegi Haapsalu Jaani kirikussegi. Ka nende, vahepeal samuti rüüstata olnud kunstitööde kordategemiseks tuleb restauraatoreil näha palju vaeva.
---
Korra olnud karjapoiss. See karjapoiss kannud ikka wibupüssi ja nooli kaasas. Korra lennanud suur kari metshanesid üle poisi pea. Poiss võtnud püssi ja lasknud kõige esimese maha. Selle peale üteldud aga posisile: "Sa oled hanede ninamehe maha lasknud. Selle eest pead sa siia kiriku ehitama. Kui mitte, sured siiasamasse."
Poiss hakanud ehitama. Päewane ehitus lagunenud aga ikka öösel ära. Wiimaks mindud targa käest nõu paluma. Tark õpetanud: "Püüa üks hani kinni ja müüri torni sisse!"
Kiriku ehitamine hakanud selle peale edenema. Ühel wiimasel päewal lennanud hani wälja. See koht, kus hani wälja lennanud, on praegu weel müüri sees. Kirikut ennast aga hakatud Hanila kirikuks hüüdma.
Hanila kiriku ehitamine. A. Borner, Tallinnast. Kirikute raamat. M. J. Eiseni rahwaluule kogust. Tartu, 1901

Kirikut tahetud esiti Wirtsu arusse Halja mäele ehitada, aga seal ei edenenud töö. Mis päewal ehitatud, lõhutud öösel. Siis tahetud kirikut Wirtsu mõisa põllule Hallipäitsu rehe juurde mäele ehitada. Seesama lugu, mis Haljamäelgi. Selle peale rakendatud Hallipäitsul härjad wankri ette ja laotud kiwi koorem peale. Härjad lastud oma pead edasi minna. Härjad läinud Hanila mäele ja jäänud sinna puhkama.
Sinna ehitatud kirik. Ja seal läinud töö korda.
Korra sõja ajal wõtnud rahwas kiriku kella ja lasknud Kasse lahte warjule. Pärast sõda ei ole kella enam üles leitud. Hõbedane kell olla praegu alles lahe põhjas.
A. Reimann, Wirtsust. Kirikute raamat. M. J. Eiseni rahwaluule kogust. Tartu, 1901.

Kui sõita mööda Risti-Wirtsu maanteed, siis kohtab teel Hanila kirikut. Mis oma ilusa ümbrusega, põliste pärnapuude ja lokkawate wäljadega mööduja tähelepanu paelub. Hanila kiriku minewik on peidetud kaugesse ajalukku, mil maksid traditsioonid, mis 20. sajangul tunduwad julmana ja ebaõigena.
1912. a. suwel, mil Hanila kirikut remonteeriti, juhtus keegi töömees kogemata altari kõrwalt papi kõnetooli alt krohwi maha tagudes jubedale leiule. Löögi all purunes sein ja awanes müüri koobas, millest paistsid inimkondid. Jalamaid teatati leiust õpetajale Hessele, kes oli oma kihelkonna asjaarmastaja arheoloog. Koobast awades leiti püstasendisse müüritud mees, wäikene weekruus rinna lähedal, müüri augus. Wanu Rooma katolikuaegseid kirikuraamatuid lehitsedes, leidis Hesse, et müüritu on Uku nimeline mees Nehatust (Hanila lähedal), kes sattudes kirikuwande alla end patu lunastamiseks laskis müürida elusalt kirikumüüri. Nagu Hesse rääkinud, olewat müüri pandud elus hani, millest kirik oma nime, Hanila kirik, olewat saanud.
A. Liiw. Hanila kihelkonna kaugemast minewikust. Ajalehest Waba Maa 1920.-30. aastad.

Sirje Simson
Eesti Kirik nr. 20, 16. mai 2001

Hanila kiriku vitraaźaknad on valmistanud kunstnik Riho Hütt.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee