06:20 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Põltsamaa Nigula kirik
Aadress:
Kirjeldus

Põltsamaa Nigula kirik paiknes keskajal jõe idakaldal ordulinnusest kirde pool. Alusmüürid on lamedaks kõrgendikuks ladestunud varisemiskihis säilinud, kuid arheoloogiliselt avamata ja põhiplaan selgitamata. Varemeprahist leitud kivide järgi oli kirik pae- ja maakivist ehitis, mille võlve kandsid tellisroided. Võlvikannad toetusid maskpeareljeefidega paekonsoolidele. Sarnasus Türi kiriku konsoolidega osutab ehitamisajale 1300. aastate paiku. Ilmselt kaitseotstarbeline kirik rüüstati Liivi sõja algul (1558) ja purustati Poola-Rootsi sõjas (1600-29) täielikult. Kuni 1633. aastani tegutses kirik ajutises puuhoones.
1632. - 1633. aastal kohandati kirikuks linnuse lõunabastioni ümmargune suurtükitorn ja seda ringmüüriga ühendav vahehoov. Torni allkorrusest tehti käärkamber ja vahehoovi külgmüürid muudeti uue saalkiriku akendega külgseinteks. Portaal lossirahvale oli otsaseinas ja alevirahvale idapoolses külgseinas. Erakordselt kunstirikkaliku renessanssinterjööri kuulusid peale altari ja kantsli nikerdatud rõdud, looźid ja suur ajanäitaja (T. Heintze).
Põhjasõjas rüüstati kirik ja lossiks muudetud linnus täielikult. 1750.-ndail aastail, mil Põltsamaa lossi omanikuks oli W. J. v. Lauw, kirik taastati. Lossiga stiililt ühtseks ansambliks rekonstrueeritud hoone välimuses valitsevad tagasihoidlikud barokkmotiivid (nurgarustika, lukukiviga segmentkaarsed aknaraamistused, krobeline pritskrohv). Olulised muutused tehti kavatises: lossipoolsesse otsa ehitati sale neljatahuline torn, mida kroonib vahegaleriiga teravatipuline barokk-kiiver (munal kiivri tipus aastaarv 1751). Vana suurtükitorn muudeti võidukaarega avatud kooriruumiks. Uuendati 1910-11.
1941. a. põles kirik koos lossiga varemeiks. Taastati aastail 1947-52 (tornikiiver 1969. a.).
Interjööri iseloomustavad kahekordsed puitväärid ja oreliprospekt (R. Sepa skulptuuridega). Altar ja kantsel pärinevad endisest Tartu ülikooli kirikust.
Villem Raam
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

1750. a. suri Põltsamaa lossiomanik Heinrich Fick, kes maeti perekonna hauakabelisse, mis oli ehitatud kiriku lõunapoolse külje vastu. Selle seinad olid kivist, lagi võlvitud, põrand punastest tellistest. Põranda all asus hauakamber, millel samuti võlvitud lagi. Alla sai minna põrandas oleva luugi kaudu. Kirikust viis uks kabelisse (sama ukseava on kasutusel tänaseni ühendusena kiriku ja tiibhoone - katlamaja vahel). Aastate jooksul kabel langes sisse. Surnute luud viidi sealt ära ja maeti ümber 1920-ndate aastate alguses. Kabeli katus põles koos kirikuga 14. juulil 1941. a. Kabeli müürid lammutati 1958. a., kui algas kiriku katlamaja ehitamine.
Herbert Kuurme. Pildikesi Põltsamaa ajaloost I. Põltsamaa, 2001

Keskaegse linnuse eesvärava müüridele ehitati Nikolausele pühendatud kirik 1633. Pühakoda hävis Põhjasõjas, kuid taastati vana suurtükitorni jagu avaramana. See kirik jäi kestma 19. sajandil pseudogooti sisustuse saanuna 14. juulini 1941, mil tuli hoone jälle maani maha põletas. Jumala abiga suutis kogudus kiriku rasketel sõjajärgsetel aastatel üles ehitada. Siin leidsid taastamise käigus varjupaiga ka Tartu ülikoolikiriku altarisein ja kantsel (Matthias von Holst, 1868), pingid ning lühtrid. Altarimaalideks on Woldemar Friedrich Krügeri "Naised haual" (1860) ja Julie Hagen Schwartzi "Kristus ristil" (1894). Kiriku taaspühitsemine oli ligi 50 aasta eest, 9. novembril 1952. Säravpunane tornikiiver taastatud vaskse kukega (1751) tipus sai valmis 1969.

Kalender "Eesti kirikud 2002"

Põltsamaa kihelkond on kujunenud Mõhu muinasmaakonnast. Vahetult pärast maa vallutamist on siia rajatud ka esialgne kirik, millele kaudselt osutab 1234. a. nimetatud preester Eggehardus. Põltsamaa keskaegne kirik paiknes hilisema Uue-Põltsamaa alal jõe vasakul kaldal ning hävis 17. sajandi alguse Poola-Rootsi sõdades. Uue kiriku ehitamine on seotud Põltsamaa uue omaniku Herman Wrangeliga, kes 1630. aastatel rekonstrueeris keskaegse linnuse modernseks lossiks.

Ka kiriku ehitamisel (1632-33) kasutati linnuse osi - väravaehitist koos ümara kahuritorniga. Esialgu oli kirikusaaliks üksnes väravaehitise ala, kuna torn kujundati käärkambriks. Pärast Põhjasõda muudeti torniosa altariruumiks. 1751. a. ehitati barokne tornikiiver. Taas hävis kirik täielikult 1941. a. sõjasuvel.

Juba 1941. a. sügisel kavandati kiriku taastamist. Peamised ehitustööd toimusid 1947-50 ning 1952. a. 9. novembril pühitsetud kirik oli esimene pärast sõda taastatud kirik Eestis. Tornikiiver valmis 1969.
Suur osa sisustusest (kantsel, altar, pingid, lühtrid jne.) toodi Tartu Ülikooli kirikust. Altarisein - Matthias von Holsti kavand, 1868. Omapäraselt on altaril pöördraamis kaks maali: "Naised haua juures" - Woldemar Friedrich Krüger, 1860; "Kristus ristil" - Julie Hagen-Schwarz, 1894. Kantsel - Matthias Holsti kavand, 1868; skulptuurid - 1872. Orel - 1900. a. firma W. Sauer (Frankfurdis Oderi ääres) - on toodud Viljandi Jaani kirikust. 1953. a. Põltsamaale ülesseadmisel ja 1966. a. on seda täiendanud vennad Kriisad.
Kirikus on ca 600 istekohta.
1692-1698 abiõpetajaks Johann Hornung (Uue Testamendi tõlge, eesti keele grammatika 1693).
1764-1804 õpetajaks August Wilhelm Hupel, kolmeköitelise teatmeteose Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland autor.
Jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval algusega kell 11.

Viljandi praostkonna kirikud. Tekst Kaur Alttoa, koostanud Jaan Tammsalu.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee