07:54 neljapäev, 25.04.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Haljala Mauritiuse kirik
Aadress:
http://www.eelk.ee/haljala/
Kirjeldus

Keskaegse Virumaa omapärasemaid kirikuid, oli kohandatud aktiivseks sõjaliseks kaitseks. Rajati tähtsale teeristile, kus üle Tallinna-Narva maantee suundus ühendustee Rakvere ordulinnusest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse.
Lääne-Virumaa kirikutele iseloomulik kavatis koosneb kolmelöövilisest kodakirikulisest pikihoonest, koorist ja läänetornist. Ehitati kolmes etapis. Esimesena, umbes aastatel 1430-40, valmis koor käärkambriga. Ühevõlvikuline nelinurkne koor avaneb pikihoonesse madala teravaks murtud võidukaarega ja mõjub iseseisva ruumina. Kooriruumi iseseisvust suurendab silmapaistvalt kõrge ristvõlv, mis võlvikannast arvestades ületab ligikaudu neli korda seina põhitsooni kõrguse. Idaaknas säilinud ehisraamistik, mis koosneb kahest "ninadega" teravkaarest ja neile toetuvast neliksiirust (lähtub otseselt Pirita kloostrikiriku eeskujudest). Ehisviiluga sakramendiniśś idaseinas ulatub läbi müüritise seina välispinnani ja moodustab seal aknakese tõenäoliselt hostia paigutamiseks. Ümarkaarne raidportaal ühendab koori koori võlvitud käärkambriga, kus idaseinas on piscina. Tõenäoliselt 15. sajandi kolmandal veerandil ehitatud pikihoone on kaetud servjooneliste ristvõlvidega; need toetuvad kahele kaheksatahulisele piilaripaarile, piilari talumit tõusvate võlvikaarte otsad moodustavad lihtsa konsoolipärja (tulekahjus tugevasti kannatanud). Motiivid pärinevad Tallinna hilisgootikast; sinna kuulub ka kaldpinnaga servistatud teravkaarne lääneportaal, mille uks oli seestpoolt riivpalgiga suletav. Külgseinte akendealuses tsoonis on seitse suurt segmentkaarega niśśi, milles kohati paiknevad laskepilud kergetele tulirelvadele.
15. sajandi lõpul ehitatud läänetorn on silmapaistvalt kõrge (34 m); alumine pool nelja-, ülemine kaheksatahuline. Tornil on kaheksa korrust, millest alumine on nelja laskepiluga võlvruum, suur raidportaal paikneb lõunaseinas vältimaks tulistamist kirikusse. Portaali kaheastmelised palendid (restaureeritud) ja kolme kaarega arhivolt, kõrge sokkel ja sirgjooneline talum esindavad Tallinna hilisgooti portaalitüübi arengu lõppfaasi (portaali kõrval Mecksi ja Wrangeli perekonna vapid). Torni ülemised korrused on kaitse-eesmärgil vaid kahekaupa müüritreppidega ühendatud, varustatud laskepilude ja kaminaga.
Põletati Liivi sõja algul 1558. a. ja Põhjasõjas 1703. a. Hiljem korduvalt pikse ohvriks langenud tornikiiver sai praeguse kuju 1865. a.
Sisustuses hauaplaat (17. saj.), kaks laelühtrit (17. saj.), vaskbraa (17. saj.), barokk-kantsel (J. V. Rabe, 1730).
Kiriku välisseinas kolm topeltristi (nn. patukahetsemisristid).
Villem Raam
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Asukoha poolest poolele teele Rakvere linnusest Toolse linnuseni Viru rannale ehitati Haljala Püha Mautitiuse kirik keskaja lõpuks valmis tõeliselt vägeva kantsina ka sõjalises mõttes. Peamiseks tunnismärgiks sellest, et pühakojal peale jumalasõna tuli kuulutada ka ordu vägevust, sai kaitsereegleid kõigiti arvestav võimas kaheksakordne, kamina ja laskepiludega läänetorn. Esimene ehitusetapp 1430-40 andis koori ja käärkambri, mõni aastakümme hiljem võlviti kolmelööviline pikihoone; viimasena 15. sajandi lõpus lisandunud läänetorn küündis 34 meetrini. Palju on paekivises Haljalas Tallinna hilisgootikale omaseid tunnusjooni - esmapilgulgi väga tallinlikud on lääne- ja lõunaportaal. Kirik sai kannatada nii Liivi kui ka Põhjasõjas; torni on pikne korduvalt põlema süüdanud (seepärast pärineb tornikiivri praegune kuju alles aastast 1865). Viimasest, õnneks küll vähest häda kaasa toonud kahjutulest Haljala kirikus pole möödas kolme aastatki.
Keskaegsete võlvide all pole interjööris keskaegseid esemeid alles jäänud. Pingistik (R. von Engelhardti kavand 1898. aastast) ja altarikujundus on pseudogootilikud. Siiski pole Haljalas vähene 17.-18. sajanditegi pärand. Baroksest altariseinast on alles küll vaid detaile ja maal "Püha õhtusöömaaeg", kuid omal kohal seisab Johann Valentin Rabe 1730. a. nikerdatud keerdsammastega kantsel, toetudes ühele vähestest meie kirikutesse allesjäänud kantslijalaks olevale täisplastilisele Moosese figuurile. Kantsli kõlaräästa ääri kaunistavad annetajavappidega vaheldumisi täisplastilised putod, aga räästa tipus kõrgub pasunat puhuv peaingel Miikael.
S. Simson

Haljala kirik on oma iseäralise ehitusviisi poolest huvitavamaid vanaaegseid ehitisi Eestis. Kaheksakandilise torni kivijalg on 22 sülda kõrge ja oli vanasti kirikuvahile elamuks määratud, nagu seda torni sisse ehitatud korstnast veel praegugi võib näha. Torni puust osa on ligi 18 sülda kõrge, mida vanast pikne mitu korda põlema on süüdanud. 1703. a. põletasid venelased kiriku ära ja selle järele oli ta kaua aega maha jäetud. 1717. a. kaeti kirik uue katusega, torn aga valmis alles a. 1735.
1. mail 1761. a. lõik pikne torni. Torni ja kiriku katus hääbus ja kiriku kellad sulasid tules. Sellesama aasta sügisel ehitati kirikule jällegi uus katus. Tules hukkunud kellade tükkidest valati 1763. a. uus kell. Uus torn (40 sülda kõrge) valmis 1767. aastaks.
29. juulil 1831. a. tabas pikne jälle kirikut. Ilus sirge torn ja kiriku katus põlesid ära. Kirikule ehitati samal aastal uus katus, torni ehitus aga viidi alles 1865. a. lõpule; torn on endisest 4 sülla võrra madalam ja on praegu vaskplekiga kaetud. 1896.-97. a. ehitati kirikusse E. v. Dellingshauseni eestvõttel rõdud ja uued pingid gooti stiilis. Kirikus on 1000 istekohta.
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikud. Tartu, 1939

Sirje Simson
Eesti Kirik nr. 17, 25. aprill 2001

Haljala kirik on ehitatud neljas järgus 14. sajandist  kuni 16. sajandi alguseni gooti stiilis. Monumentaalne, allosas neljatahuline, ülaosas kaheksatahuline torn on üheaegne pikihoonega. Erilist tähelepanu väärib portaal torni lõunaküljel, mis on kujundatud Tallinna 15. sajandi portaalide stiilis.
Haljala kirik oli aktiivseks vastupanuks kohandatud kindluskirik. Seda tõendavad kiriku sees lõuna- ja põhjamüüris segmentkaarega niśśides asuvad laskeavad tulirelvade jaoks. Samasugused laskeavad olid ka tornis, neist on üks torni läänemüüris hästi säilinud. Kaitseotstarvet täitis ka võimas torn. Selle ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et torni kasutati peale muu veel valvetornina, kus vahtkond võis viibida ka külmal ajal. Haljala kirik ehitati Tallinn - Narva teele Rakvere ordulinnuse eelpostina ja signaaltornina.

Kirikus asub mitmeid riiklikult kaitstavaid kunstimälestisi: õlimaal "Püha õhtusöömaaeg" (17. sajand), hauaplaat (17. sajand), J. V. Rabe valmistatud kantsel (1730), kaks laelühtrit jm.

Kirikuaia kunstimälestistest on kaitse all A. Weizenbergi koopia Thorwaldseni "Kristusest", kaks hauamonumenti 19. sajandist ja 17. sajandist pärinev rõngasrist.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee