14:15 teisipäev, 18.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Hageri Lamberti kirik
Aadress:
Saada e-mail
Pildid
Kirjeldus

Hageri Lamberti kirik on väljapaistvamaid historitsistlikke maakirikuid Eestis. Ehitatud 19. sajandil lammutatud gooti kivikiriku (esmamainitud 1424) asemele aastatel 1890-92 (arh. E. Bernhard, ehitusmeister Lukk).

Maakivist kirik on ristkülikulise põhiplaaniga, millega idas liitub polügonaalne koor ja läänes kaheksatahuline torn. Eksterjööris domineerib neogooti stiil: punase tellisega markeeritud ukse- ja aknaavad ning ristlöövi viiluväljades paiknevad neliksiiru motiividega ümarkaarsed petikniśid. Talumvööndiga astmikportaal läänes viitab Tallinna hilisgootikale. Kiriku siseruumi katab kumer puitvõlv. Kõrged piki külgseinu väärid loovad saalkirikus kolmelöövilise ruumi mulje.

Sisustuses silmapaistev barokkaltar (alustatud 17. sajandi lõpul Chr. Ackermann, lõpetanud 1731. a. J. V. rabe), altarimaal (19. sajandi lõpp), skulptuurigrupp "Kolgata" (1731, J. Rabe), neogooti kantsel ja maal "Kolgata" (1851, C. S. Walther).

Krista Kodres
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997


Hageri suurkirikus on kokku liidetud kirikuehituse kogemused: leida võib romaani, gooti ja idakirikust pärit stiilielemente.
Esimene teadaolev viide Hageri kirkule pärineb 1424. aastast. Kirik põles maha Põhjasõja aegu 3. mail 1710 ettevaatamatust tuletegemisest ning taastati 1713. a. lõpuks. Vahepeal toimusid jumalateenistused Sutlema mõisas. 19. sajandi usuliselt ärksad aastakümned kasvatasid kogudust sedavõrd, et lauale käimise juures aina üks tungimine ja pressimine. Hageri senine kirik ei olnud kogudusele mitte ainult kitsaks jäänud, vaid, vaatamata remontidele 1803 ja 1822 ning suuremale ehitustööle 1851, mil uuendati võlvid ja katus, ka väidetavalt halvas seisukorras ning, nagu ajaloolisel Harjumaal mitmel pool mujalgi, loobuti nüüd siingi vana kirikuhoone suurendamisest uusehituse kasuks.

Talisel ajal tuiskas lund sisse; ukse piitjalad ja akna raamid olid mädanud ja katus ja pealt wari ei lubanud enam kaua seista. Ilus ei olnud Hageri kirik iialgi ei seest ega wäljast; kes mööda sõitnud viimsel ajal, kus mujal juba kirikud uuendatud olid, teab et ehk näutumat kirikut palju ei ole olnud; aga siiski oli tema kogudusel armas, nagu wana ema, ehk nagu sinu sündimise koht, olgu ka kõige näutum urtsik; ja selle tema näutuma olemise pärast ei oleks keegi hakanud teda lõhkuma (tsitaat kirjutisest 1890. a. Ristirahwa pühapäewa lehes).

Viimne jumalateenistus vanas kirikus peeti 9. septembril 1890, uus jumalakoda pühitseti 13. septembril 1892. Uue jumalakoja arhitektuur (kubermanguvalitsuse arhitekt Erwin Bernhardt) kõneleb historitsismiajastu keeles - tegemist on omas laadis stiilse ehitusega, kus kokku sobitatud romaani, gooti ja idakristlikud kirikuehituse kogemused.

Rohkesti on avarust Hageri ristlöövi ja külgrõdudega kirikus. Vanast sisustusest sobitati uude pühakotta tollal umbes kahesaja-aastane Christian Ackermanni nikerdatud altarisein, mis 1710 tulekahjus sedavõrd kannatada oli saanud, et Sutlema mõisahärra von Baeri tellimusel 1731 Johann Valentin Rabe seda figuuride ja pealmikuga oli täiendanud ning altaripildi asemele skulptuurse Kolgata-grupi nikerdanud. Siiski eelistati uues hoones näha uut altaripilti - selleks osteti Berliinist Ristilöödut kujutav õlimaal, mis on omal kohal tänaseni.

S. Simson

(lühendatult) Eesti Kirik nr. 3, 28. märts 2001



Juba 1241.a. oli Hageris kirik.

Keskaegse kiriku alusmüüridele ehitati aastail 1891-1892 uus kirik (arh. Erwin Bernhard). Kiriku kaitsepühakuks on Lambertus. Säilinud on kunstiväärtuslik sisustus: 17.sajandi lõpust pärinev altar (C. Ackermann ja J. V. Rabe) ja 18. sajandist pärinev kroonlühter. Altaripilt, mis kujutab Kristust ristil, on Rembrandti koopia ja valmistatud Berliinis.

Kirikus on kolm tahvlit Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas hukkunute nimedega. Tahvlid paigutati 1928. a., taasavati 19. veebruaril 1989.

---

Kui 1691. a. tahtsid mõisaametnikud Hageri kiriku postil enne jumalateenistuse algust talupoegi peksta, hüüdis üks neist - Suure Jüri - teistele: "Kihelkonna rahvas, ärgem laskem juhtuda, et talupoegi pekstakse!" Kiriku juures viibivad talupojad tungisid mõisaametnikele kallale ja pidid mõisavalitseja peaaegu tapma. Kolm selles väljaastumises silmapaistnud talupoega - Suure Jüri, Kärevere Gödert ja Jüri-nimeline- mõisteti surma pea maharaiumise läbi.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee