02:44 teisipäev, 20.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Haapsalu Püha Johannese kirik
Aadress:
Saada e-mail
Pildid
Kirjeldus

Haapsalu Püha Johannese kirik asub Haapsalu linnuses. Kirik moodustas ehitamise ajal väikese linnuse ühe külje ja tema ehitamisel peeti silmas kaitseotstarvet.

Kiriku lõunaküljel on kaks väljaehitist - käärkamber ja ristimiskamber. Selline väljapoole ehitatud ristimiskamber on Baltimaade sakraalarhitektuuris erandlik. Kabelis asunud ristimisvaagen, mille valmistas J. Winter 1634. a., asub koduloomuuseumis.

Kirik ja kogu linnus kannatas rängalt 1688. a. tulekahju läbi. Kirik taastati 19.sajandi keskpaiku. Harukordselt hea akustika pärast kasutatakse ka kontserdisaalina.

Lossikiriku ristimiskabeli seinale ilmub iga aasta augusti- või septembrikuus täiskuu ajal kujutis, mis on saanud aluseks "Valge daami" legendi tekkimisele.

Haapsalu toomkirik

Haapsalu lossikirik, keskaegne Saare-Lääne piiskopilik toom, üks esimesi Läänemaa kirikuid on romantikalt gooti stiilile ülemineku kaunis näide Eestimaa sakraalehitusajaloos, mastaapseim ühelööviliste pühakodade seas.
Haapsalu lossikirik pühitseti 1279. a. Veel võlvimata, kuid katusehari kõrguse poolest võistlemas linnuse tuumikuks olnud kapiitlihoone tornidega. Aegade vältel rüüstati Haapsalut korduvalt ning kannatas ka kirik, mis ikka uuesti tarvitusele võeti.
Jacob de la Gardie poolt lossiks ümber ehitatud keskaegne linnus sai vähem kui poolsada aastat hiljem (1688) tulekahjus otsa. Reede, 23. märtsil 1688, kell 3 hommiku läks lossis tuli lahti ja hävitas kõik eluruumid, kiriku katuse, uue oreli, mida krahv Magnus de la Gardie Nelipühiks 1658 oli kinkinud, kirikutoolid ja kellatorni ühes kelladega ära. Kiriku võlvid jäid aga terveks. /.../ Järgmisel pühapäeval, 4. paastupühal 25. märtsil peeti jumalateenistust linnakirikus ja selleaegne õpetaja Joachim Sellius ütles kogudusele jutlust sõnade üle "Minge ja tooge puid!" (Hagai 1,8).
Sellepeale läksivad koguduse mehed järgmisel päeval Vormsi ja Hiiumaale, tõivad sealt palkisid ja puid ja hakkasivad lossi kirikule katust ehitama. Kristuse Ülestõusmispüha hommikut võis kogudus jälle oma armsas kirikus pühitseda. 15. juulil oli ka kellatorn parandatud ja uued kellad kutsusivad kogudust jumalakotta (Ristirahva Pühapäevaleht, 8. augustil 1913).
Kähku korda tehtud pühakoda teenis haapsallasi kuni 18. märtsini 1726, mil torm katuse pealt viis. Nüüd jäeti pühakoda pooleteiseks aastasajaks maha, kuni pastor Leopold Rödderi eestvõttel remonditi ja renoveeriti (taaspühitseti 15. oktoobril 1889).
Viimases sõjas lossikirik kannatada ei saanud, küll aga rüüstati ning taas jäid uksed suletuks. Pärast seda, kui viimasel nõukogude-aastakümnel kontserdisaaliks restaureeritav hoone kogudusele 1990. a. kevadel tagastati, võis keskaegne toom oma püha funktsiooni uuesti täitma hakata.
Sirje Simson
Eesti Kirik nr. 11, 14. märts 2001

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee