10:53 kolmapäev, 21.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Kapp, Joosep
1833 - 1894

Joosep Kapp (1833-1894), õpetaja ja kultuuritegelane

Joosep Kapp sündis Põltsamaa lähedal Rutikveres 12. mail 1833. Ta õppis Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning Cimze seminaris Valgas, kus muuhulgas sai hea muusikalise ettevalmistuse., eriti koorijuhtimise alal. Seminari lõpetamise järel suundus Suure-Jaani. Tema töö- ja elukoht - kihelkonnakoolimaja muutus peagi kogu Suure-Jaani kihelkonna kultuurielu ja rahvusliku liikumise üheks keskuseks.

Koolitöös hakkas ta õpilastel arendama iseseisvat mõtlemist. Koostas ja andis välja õpiku "Geomeetria kihelkonnakoolidele ja iseõpetuseks" (1878), emadele "Eesti ema. Lühike teejuht emadele, kuidas nad oma lapsi esimeste eluaastate sees kasvatama peavad" (1879).

J. Kapp oli silmapaistvate võimetega muusikamees ja hea organisaator. 1862. a. asutas ta meeskoori, kellega käis 1869. a. I üldlaulupeol Tartus. Oma koorile kirjutas ta ka mõned laulud. 1871. a. asutas pasunakoori, 1887. a. laulu- ja mänguseltsi "Ilmatar", 1890. a. segakoori ja 1891. a. viiuldajate ansambli. Segakoor andis juba asutamise aastal Suure-Jaani kirikus esimese kontserdi. Kontserte korraldati ka vabas õhus, näiteks alevi lähedal Enge mõisas, kuhu ehitati lava ja pingid kuulajatele. J. Kapp esines seal kõnega ja tutvustas J. S. Bachi elu ja loomingut. Nii kujunes Suure-Jaani üheks silmapaistvamaks muusikaelu keskuseks Viljandimaal.

J. Kapp võttis aktiivselt osa eesti rahvusliku liikumise üritustest, kuuludes Eesti Kirjameeste Seltsi juhatusse, Eesti Aleksandrikooli peakomiteesse, Viljandi Põllumeeste Seltsi juhatusse.

Joosep Kapp suri 20. veebruaril 1894. a.

---

1863 abiellus Joosep Kapp Minna Martensiga. Nendel sündis mitu poega, kellele vanemad püüdsid anda hea hariduse. Võrreldes talupoegadega olid köstrid materiaalselt paremini kindlustatud ja võisid oma poegi saata õppima kesk- ja kõrgkoolidesse. Kõige vanem poeg Valter (1865 -) Õppis Liivimaa Maagümnaasiumis Viljandis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Töötas seejärel juristina oma maakonnalinnas. Teisest pojast Hansust (1870-1938), kes oli õppinud Tartu Õpetajate Seminaris, kujunes isa järglane Suure-Jaani köstri, kooliõpetaja ja koorijuhina. Neid ameteid pidas ta järjepanu 45 aastat. Oli niisama populaarne kui isagi.  Kolmas poeg Aleksander (1874-1940) omandas keskhariduse samuti Viljandis ja jätkas õpinguid Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Oli pikka aega Tallinna Kaarli koguduse õpetaja ja Tallinna praost, 1933-34 ka piiskopi kt. Kõige nooremast pojast Arturist (1878-1952) tuli aga professionaalne muusik. Esimese koolituse sai ta isa kõrval. Lõpetas Peterburi konservatooriumi algul oreli, seejärel kompositsiooni erialal. Töötas orelikunstniku, koorijuhi ja muusikaõpetajana Peterburis, Moskvas, Soomes ja kodumaal. Oli 1904-20 muusikakooli direktor Astrahanis. Naasnud 1920 Eestisse, töötas "Estonia" teatri dirigendi ja Tallinna Konservatooriumi professorina. Oli eesti kutselise muusika üks rajajaid. Heliloojate ja muusikategelastena on tuntud ka Kappide kolmas põlvkond - Hansu poeg Villem (1913-64) ja Arturi poeg Eugen (1908-96).
Joosep Kapp on maetud Suure-Jaani kalmistule. Tema kõrvale maamulda sängitati hiljem ka pojad Hans ja Artur ning pojapoeg Villem, samas lähedal on helilooja Mart Saare ja muusikaõpetaja Julius Vaksi hauaplatsid. Kõik see kokku moodustab omapärase muusikute nekropoli.

Katkend A. Liimi artiklist "Joosep Kapp". Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
Pildid
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee