23:27 neljapäev, 27.02.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Jänes, Mart
1869 - 1933

Mart Jänes
11. / 23. II 1869 Iigaste v. Karula khk. - 23. X 1933 Tartu
"Tartu suurmanufakturisti Mart Jänese äkilise surmaga oleme kaotanud tüübilisemaid, tüsedamaid ja populaarsemaid Eesti vanempõlve seltskonna- ning ärielu esindajaid. Mart Jänes kuulus oma iseloomult ja olemuselt veel sesse sitkesse vana-eesti põlve, kes algas väikselt, tõusis visalt, kuid jõudis edasi raudse järjekindlusega. Mart Jänest kui kaupmeest tundis isiklikult peaaegu kogu Lõuna-Eesti elanikkond. Ta tüse kuju oli tuntud üle kogu Eesti." Nii kirjutas "Päevaleht" 25. X 1933. Järelehüüded Mart Jänesele ilmusid kõigis Eesti suuremates ajalehtedes. Vabadussõjalaste ajalehes "Võitlus" toonitati, et MJ-i "... ootamata lahkumine on ka valus kaotus vabadussõjalastele. Kadunu toetas ja õhutas isamaalasena ja kaasvõitlejana Eesti rahva uuestisündi." MJ-i viimset teekonda kodumajast Aia 12 Maarja surnuaiale 29. X 1933 jälgis "Postimehe" sõnul kogu Tartu.
MJ sündis Iigaste Saare talu rentniku Juhan Jänese pojana. Kui ta 8-aastane oli, rentis isa juba Karula karjamõisa. MJ-i koolitee kulges Karula valla- ja Hargla kihelkonnakooli kaudu Valga Peetri koguduse kooli, mida juhatas tubli koolimees Hans Einer ja kus hiljem õppis ka Johan Kõpp. Isa soov oli, et pojast saaks kirikuõpetaja-rahvavalgustaja, MJ-i huvitas aga juba varases nooruses rohkem kaupmehe elukutse. Aeg näitas, et MJ oli tõesti sündinud ärimees, ühteaegu ka tõsine rahvuslane, kes seadis eesmärgiks olla just nimelt eesti kaupmees ja teenida sellena rahvast.
1885 läks MJ Valga ühe koloniaalkaupluse õpipoisiks, siirdus sealt lühikeseks ajaks Tõrva ja astus 1894 Tartu Solovjovi riideäri (Kuperjanovi 34) teenistusse. Viieaastase hoolsa töö järel ostis ta 1899 peremehe abikaupluse Kaubahoov 11 ja alustas iseseisvat äritegevust, mida kroonis erakordne edu.
Siinses ärimaailmas andsid siis täielikult tooni saksa, vene ja juudi kaupmehed. MJ tõusis peatselt võrdväärsena nende kõrvale ja jõudis lõpuks kaugele ettegi. Ta oli heaks eeskujuks ja innustajaks alles kujunevale eesti kaupmeeskonnale. Kui tollastes linnaärides käitusid müüjad maainimestega veel kõrgilt laadis "mis mats ka soovib", siis MJ-i riidekaupluses koheldi kõiki ostjaid seisusele vaatamata ühtviisi teenistusvalmilt ja viisakalt. Kaupmees ise leidis aega ostjatega mõnusat juttu puhuda, sageli rahvuspoliitilistel teemadel. 1905-06 tõstis MJ häält "rõhujate vastu" ja avaldas kindlat lootust, et "meile koidab vabadus".
Pakkudes kvaliteetset kaupa ja võides hea läbimüügi tõttu müüa mõõdukate hindadega, võitis MJ ostjate, eriti maainimeste laialdase usalduse. Äri edenes, juba 1906 osutus tarvilikuks ruume laiendada, 1911 täielikult ümber ehitada. Sõjad ja revolutsioonid tõid küll paratamatu tagasilöögi ja poolteiseks aastaks tuli uksed hoopis sulgeda, veel Vabadussõja ajal avati need aga uuesti ja MJ võis rindemehi abistada tõhusate annetustega. Üldse toetas MJ pidevalt ja mitte just väikeste summadega mitmesuguseid heategevaid ja kultuurilisi ettevõtmisi.
Iseseisvuse ajal tõus jätkus, lisandusid uued ruumid ja 1937 oli kaupluse, nüüd juba suuräri aadress Kaubahoov 8-9-10-11-12 (Poe tänava poolsel küljel). Ajakirjanduse andetel polnud firmal suuruse mõttes võistlejat Baltimail, Soomes ega Poolas. Arvati, et kogu Euroopaski pole äri, kus "üksikute meetrite viisi" oleks rohkem kangast välja müüdud kui vana Jänese äris. Lisaks jaemüügile tegeldi ka suurejoonelise hulgimüügiga.
MJ-il jätkus energiat osa võtta Tartu linnavolikogu, Tartu tuletõrje, Pauluse koguduse juhatuse ja nõukogu, Kaubandus-Tööstuskoja, k/ü "Postimehe" nõukogu, "Vanemuise" seltsi ja teiste asutuste ja organisatsioonide tööst. 1921-33 oli ta Tartu Kauba Panga juhatuse esimees (president).
MJ-i loodud alus oli sedavõrd kindel, et tema surm ei toonud kaasa tagasiminekut. Äri pärisid pojad Karl (suri 1949 Kaplinnas) ja Aleksander, kellest esimese elukombed aga jätsid soovida ja kellel poliitilistel põhjustel (osavõtt vabadussõjalaste liikumisest) tuli mõnd aega väljasaadetuna viibida Kihnu saarel, kuid äritegevus läks 1930. aastate teisel poolel jõudsalt edasi. Oluline osa selles oli suurte kogemustega ärijuhtidel. MJ-i testamendi alusel töötas firma edasi tema nime all. Rohkem rõhku pandi nüüd valmisriiete eriosakonnale ja rätsepatöökojale. Elitaarsematele ostjatele, kes varem olid suhtunud MJ-i kauplusse mõnevõrra reserveeritult, hakati pakkuma kalleid valmisriideid. Peenemate daamide tarbeks õmmeldi vähesel arvul eri tegumoega palituid, et poleks karta näha samasugust paljude teiste seljas. Väliselt oli suuräri euroopalikul tipptasemel, selle vaateaknaid hinnati korduvalt linna parimateks.
Tõhusa teene osutas MJ-i suuräri Eesti jalgpallile. Suure jalgpallientusiastina kutsus Karl Jänes Tallinnast enda juurde tööle kaks jalgpallisuurust - Karl-Richard Idlase ja Richard Kuremaa. Ärile oli see heaks reklaamiks võistluses teiste kaupluste (näit. vendade Prüüside) meeskondadega, mis aga tähtsam - mõlemast said nüüd Tartu palliseltsi "Olümpia" mängijad ja nad tugevdasid seda nii tõsiselt, et esimese provintsiaalmeeskonnana tuli "Olümpia" 1939/40 Eesti meistriks. Tartu jalgpallielu elavnes märgatavalt, kerkis esile üha uusi andekaid noori (Boris Riisik jt.), kelle arengutee lõikasid läbi poliitilised vapustused.
Omaette tähalepanu väärivad ja populaarsed olid MJ-i kalendrid, mida iga aasta lõpul hinnata jagati nii kaubapakkides, koos ajalehtedega kui ka jumalateenistuste ajal kirikute juures. Kui esialgu oli tiraaź 10 000 - 15 000 eksemplari ringis, siis 1930. aastate keskel ületas see juba 125 000. Kirjastusena figureerib kalendrite tiitellehel M. Jänese kirjastus. Kalendri "saba" sisaldas just maarahvale vajalikku informatsiooni (laadad, mõõdud, kaalud jm.) ja lihtsakoelist MJ-i äri reklaamivat lugemisvara, Varasemaid kalendreid on toimetanud ja nendes jutte ning luuletusi avaldanud Ado Reinvald, uuemates on sama tööd teinud kirjanik Otto Grosschmidt. Viimane mälestas MJ-i 1934. a. kalendris värssidega: "Mart Jänes kooles ära - /See õilis, kuldne mees, /Kes palju head on teinud/ Me väikse riigi sees.
Sulev Vahtre
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee