|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Ignats, Jaak
... - 1741
Ignatsi Jaak
U. 1670 Kavandu k. Kambja khk. - mai 1741 Kambja
17. sajandi lõpukümnenditel pandi Rootsi riigi toetusel alus eesti rahvakoolile. Suurt osa selles etendas Bengt Gottfried Forseliuse seminar.
Forseliuse kasvandikest kõige tuntum on Ignatsi Jaak ja seda kõigiti põhjendatult, sest tema koos Pakri Hansu Jüriga käis oma teadmisi demonstreerimas kuningas Karl XI ees ja mõistagi pidid need kaks olema parimatest parimad. Pakri Hansu Jürist pole seni rohkem kindlaid teateid leitud, Ignatsi Jaagu elukäik seevastu on põhijoontes teada.
Ignatsi Jaak ehk Jaak Ignats (nimi esineb Kambja kirikuraamatus mõlematpidi, teisel kujul rohkemgi, ja väga paljudes eri variantides, sealhulgas näit. Jacob (Jaakob Ignatz, Köster Jaak jne.) sündis kambja kihelkonnas Palupera mõisale (Otepää khk.) kuulunud Kavandu külas 1670. a. paiku. Kavandu oli põlisküla, mis 16. sajandi teise poole ja 17. sajandi alguse sõdades jäi täiesti tühjaks ning asustati kaugemalt, Mõnistest ja Põhja-Lätist Koivalinna alalt (Trapenest) tulnud talupoegadega. Nendest aegadest võis alguse saada pärimus küla esimeste asukate elamisest koopas Jursa järve ääres. Palupera mõisa kirjeldusraamatu järgi oli 1684 Kavandus 24 peret, nende seas kaks Ingnas-nimelist. Küla tuumik asus teeristilt põhja suunas, kuhu 1987 asetati Ignatsi Jaagu mälestuskivi.
Forseliuse seminari Tartu lähedal Piiskopimõisas paistab Ignatsi Jaak astunud kohe selle tegevuse algul sügisel 1684. Võib arvata, et Kambja poiste kooliminekut soodustas kultuurilembeline kirikuõpetaja Andreas Vergin(ius), eesti kirjakeele teenekas arendaja ja Vastse Testamendi üks tõlkija. Nimelt on Kambja kihelkonnast teada kaks Ignatsi Jaagu koolivenda, Labbi Andres Haaslavalt ja Kolga Märti Tomas Vana-Kuustest. Stockholmi-reisi ajaks suvel 1686 oli Ignatsi Jaak kaks aastat õppinud ja sellega arvatavasti kooli lõpetanud.
Stockholmis esines Forselius oma kasvandikega Eestimaa piiskopi Heinrich Gerthi ja seejärel juba kuninga enda ning mitme kõrgema aukandja ees. Poiste lugemise ja laulmise oskus jättis kuningale nii hea mulje, et kinkis oma käega mõlemale ühe kuldtukati. Peatselt järgnes kuninga korraldus asutada kool igasse Eesti- ja Liivimaa kihelkonda. Kambjas ja eriti Ignatsi Jaagu kodukülas oli Rootsi kuninga juures käimine muidugi suursündmus, mida veel 50 aastat hiljem, pärast sõja- ja katkuaegu, elavalt mäletati.
Koolmeistrina töötas ignatsi Jaak kõigepealt 3 aastat Rõngus, edasi 1693 Otepääl. Raskesti haigestununa oli ta sunnitud sealt koju tagasi pöörduma. Tervenenult pidas 1695 kooli Kavandus. 1696 siirdus uuesti Otepääle, kus tegutses kooliõpetajana ja köstrina kuni 1699. Otepää pastoriks oli tollal (1694-1706) Andreas Verginiuse mitte vähem nimekas poeg Adrian. 1699 õpetas Ignatsi Jaak jälle kodukihelkonnas Kambja kirikumõisas, 1700 Kambja külas, alates 1701 Unipiha külas.
Millal sai Ignatsi Jaak kambja köstriks ja koolmeistriks, selles lähevad allikate andmed mõnevõrra lahku. Pastor Sutori kirja järgi oli see 1704, visitatsiooniprotokollis 1720 öeldakse aga, et Ignatsi Jaak on olnud ametis 18 aastat, niisiis alates 1702. Võib-olla sai 1702 alatud ametipidamine Põhjasõja oludes teoks alles 1704, kui sõjategevus Kambja ümbrust enam otseselt ei puudutanud. Igatahes oli nüüd lõpuks lahenenud palju aega võtnud palgamaa küsimus ja Ignatsi jaak jäi nimetatud ametikohta täitma ligi 40 aastaks. Eeskujuliku tööga teenis ta nii kirikuõpetaja kui ka koguduse üldise lugupidamise. Kambja pastor 1719-58 Albrecht Sutor, kes andis Ignatsi Jaagule läbinisti positiivse iseloomustuse, on ise eesti kultuurilukku läinud kui üks Vastse Testamendi uustrüki (1727) ja uue lauluraamatu (1729) väljaandja. Ta aitas Ignatsi Jaaku laste kasvatamisel ja koolitamisel, Ignatsi Jaagu üks poeg ristiti (1728) Albrechtiks ja esimene ristiisa oli Sutor. Ignatsi Jaaks esineb Sutori-aegses meetrikaraamatus (alates 1719) vaderina tervelt 256 korda, osa sissekandeid selles on oletatavasti tehtud Ignatsi Jaagu käega.
1720 võis Ignatsi Jaak konstateerida, et ta oli andnud kooliõpetust juba 500-600 lapsele. Tema juures käidi koolmeistri ametit õppimas ka väljastpoolt Kambja kihelkonda.
Väga tõsiselt hoolitses Ignatsi Jaak ka oma laste koolihariduse eest. Ta oli kaks korda abielus. Lapsed esimesest abielust surid 1710-11 kõik katku. Teise naise Liisuga oli Ignatsi Jaagul vähemalt 7 last: 5 poega ja 2 tütart. 1734 õppis poeg Johan Tallinna toomkoolis, Carl Tartu linnakoolis, Peeb urvastes pastor Johann Christian Quandti juures. Tütar Mari abiellus sel aastal Otepää maineka ja kauaaegse koolmeistri ning köstri Tämmi Hansuga (Hans Tämm (Stamm).
Pärast Eesti- ja Liivimaa liitmist Vene keisririigiga suurenes jällegi aadli mõjuvõim ja 1727 hakkas Palupera mõisa uus omanik Franz von Rennenkampff Ignatsi Jaaku ühes perekonnaga pärisorjaks tagasi nõudma. Sutori sekkumisel sai sillakohus kubermanguvalitsuselt korralduse taotlus tagasi lükata ja asi lõpetada. 1734 esitas Rennenkampffi lesk Maria Sophia (sünd. von Liphart) ometi sama nõude Tartu-Võru ülemkirikueestseisjale. Tookordsest asjaajamisest pärinebki Sutori kiri (23. III 1734), mille originaal on kaotsi läinud, õnneks aga 1845 Friedrich Georg von Bunge poolt publitseeritud. Sutori kiri sisaldab ülimalt väärtuslikke andmeid nii Ignatsi jaagu eluloo kui ka Forseliuse seminari kohta. Sutor leiab, et vabastamise pärisorjusest kindlustavad köstrile ja tema lastele nii Karl XI armulikkus ning seaduste ettekirjutused kui ka ustav pikaajaline teenistus ja lastele antud kiiduväärne haridus. Sutori argumendid olid sedavõrd mõjuvad, et proua Rennenkampff loobus oma nõudmistest ja Ignatsi Jaak jäi vabaks meheks.
Ilje Piiri uurimuste kohaselt oli hilisem Märjamaa pastor Johan Ignatius (1719-74) Ignatsi Jaagu poeg (Johan Ignatiuse poeg oli omakorda Vigala ja pojapoeg Käina koguduse õpetaja), Ignatsi Jaagu kaugem sugulusliin ulatub aga esimeste üldlaulupidude ühe peakorraldaja Adalbert Hugo Willigerodeni.
Ignatsi Jaagu surmadaatumina on kirjanduses ekslikult käibel olnud 1744. Kambja surmameetrikas suurema käekirjaga esile tõstetud sissekande järgi suri wanna Köster Jaak Ignatz maikuu algupoolel 1741 (kuupäev puudub, kuid sel kuul registreeritud 13 surnust on Ignatsi Jaak kolmas).
Sulev Vahtre
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997
|
|
|
|
|
Isikud
