22:01 neljapäev, 27.02.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Jakobson, Carl Robert
1841 - 1882

Carl Robert Jakobson
14. / 26. VII 1841 Tartu - 7. / 19. III 1882 Uue-Vändra v. Vändra khk.
"Tema on koguni tee laanest läbi raiunud, kus nüüd palju vaimustusega edasi sammuvad; tema on tööriistad kätte annud, kellega järeltulejaid uusi sihtisid edasi ajavad, kus tarvis näevad olevat. Tema on lõkke põlema pannud, mis kangeste loidab ja mõndagi oma ohvriks neelab." Nii kirjutas rahvusliku liikumise ühe juhi Carl Robert Jakobsoni kohta aasta pärast tema surma Matthias Johann Eisen.
Carl Robert Jakobson sündis Tartus ülikooli teenri Adam Jakobsoni ja venestunud lätlanna Liisa Jegorovi pojana. Peagi siirdus perekond Torma, kus Adam Jakobsonist sai köster ja kihelkonnakooliõpetaja. Adam Jakobson (1817-57) oli aktiivne nn. eelärkamisaja tegelane, kelle juhitud puhkpilliorkester saavutas laialdase tunnustuse. Alghariduse sai noor Carl Robert kodus. Seejärel õppis Valgas Cimze seminaris. Isa surma järel töötas 1859-62 Torma köstri ja kihelkonnakooliõpeyajana. Sattunud konflikti kohaliku pastori ja mõisnikuga, siirdus CJR esialgu koolmeistriks Jamburgi, seejärel aga Peterburi. 1865 sooritas ta gümnaasiumi saksa keele ja kirjanduse ülemõpetaja eksami ja andis tunde ka keiserlikus perekonnas.
Peterburis tutvus saksastunud CRJ 1864 nn. Peterburi patriootide juhi Johann Köleriga, kelle mõjul toimus CRJ-i ärkamine rahvuslikule tegevusele. Köler hankis CRJ-le soodsa töökoha ja viis ta kokku rahvuslike ringkondadega. 1865 sai CRJ-st "Eesti Postimehe" kaastööline. Oma teravate ja hoogste artiklitega äratas ta kiirelt tähelepanu.
1867 avaldas CRJ esimese osa oma "Kooli Lugemise Raamatust" ja seejärel teised õpikud (1868 geograafia õpik ja atlas), mis etendasid murrangulist osa Eesti hariduselu uuendamises. Lisaks kõrgetasemelistele kooliõpikutele avaldas CRJ põllumajanduslikke õppe- ja käsiraamatuid (1869 "Teadus ja seadus põllul"), pannes sellega aluse eestikeelsele põllumajandusalasele kirjandusele, andis välja noodikogusid, kirjutas luuletusi ja 1872 palju mängitud näidendi "Artur ja Anna". CRJ-i kirjanikunimi oli Linnutaja, Torma Tarakvere küla lähedase muistse linnamäe rahvapärane nimetus.
Aastatel 1868-70 pidas CRJ Tartus "Vanemuise" seltsis kolm isamaalist kõnet, milles kritiseeris 700-aastase orjuse eest teravalt baltisakslasi ja ülistas eestlaste muistset vabaduspõlve. CRJ-i kontseptsiooni järgi jagunes Eesti ajalugu valguse-, pimeduse- ja koiduajaks. Sellel ajal käis CRJ tihedalt läbi Johann Voldemar Jannseni ja tema perekonnaga. Tema andis Lydia Jannsenile luuletajanimeks Koidula.
Peagi sattus CRJ Jannseniga konflikti. CRJ-i arvates pidid eestlased senisest aktiivsemalt otsima koostööd Vene keskvõimudega. CRJ tegi katse asutada vastukaaluks "Eesti Postimehele" uus ajaleht, kuid ei saanud selleks võimudelt luba. 1869 boikoteeris CRJ Jannseni korraldatud I üldlaulupidu. 1871 sulges sakslastega kokkuleppele läinud Jannsen "Eesti Postimehe" veerud CRJ-le ja Jakob Hurdale, surudes nad sel kombel ühte leeri.
1871 asus CRJ Tallinna, lootes siin saada luba anda välja ajalehte "Edasi". Luba selleks aga ei saanud. 1872 sai CRJ-st Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutaja. 1874 ostis ta endale samasse Kurgjale talu ja abiellus seejärel. Kuigi CRJ oli tegev nii Eesti Kirjameeste Seltsis kui ka Aleksandrikooli liikumises, ei pääsenud ta neis esialgu etteotsa.
Nüüd kandis CRJ oma tegevuse põllumeeste seltsidesse, eriti Viljandi ja Pärnu eesti põllumeeste seltsi- CRJ-i juhtimisel muutusid need tõelisteks rahvuslikeks organisatsioonideks. 1878 sai CRJ loa välja anda ajalehte "Sakala", mille ümber koondas kogu rahvusliku liikumise juhtkonna. Esimesest numbrist alates kujunes "Sakalast" Eesti juhtivaid lehti, mis kutsus rahvast aktiivselt seisma oma õiguste eest.
Peagi algasid aga lõhed. CRJ-i usuvastane hoiak viis ta konflikti Hurda ja tema poolehoidjatega, kes lahkusid "Sakala" juurest. Hurt ei saanud võimudelt luba oma ajalehte asutada, poleemikas "Postimehega" jäi aga "Sakala" kindlalt peale. Vahepeal õnnestus sakslastel "Sakala" pea aastaks sulgeda. kuid see vaid suurendas lehe populaarsust. 1880. aastate alguses oli "Sakala" tõusnud suurima tiraaźiga ajaleheks Eestis. 1881 osales CRJ juhtivalt nn. suurmärgukirja koostamisel. Eesti organisatsioonide delegatsioon andis selle üle Aleksander III-le. Eestlaste nõudmised äratasid Venemaal tähelepanu ja see suurendas saksa ringkondade pahameelt CRJ-i vastu veelgi.
1881 võttis CRJ-i leer Hurda pooldajatelt üle EKmS-i. CRJ-i valimise järel seltsi presidendiks lahkusid Hurda toetajad seltsist. Energilise tegevuse tulemusel õnnestus CRJ-l lahkujate asemel seltsi arvukalt uusi liikmeid värvata ja nii lahkumine mõttetuks muuta.
1882 alguseks oli CRJ tõusnud vaieldamatuks rahvusliku liikumise liidriks Eestis. Selle hind oli aga ränk. Võitlusest hakkas väsima ka CRJ. 1882. a. esimestel kuudel andis ta märku rahu sõlmida. Saatus selleks aga võimalust ei pakkunud. Märtsi algul 1882 külmetas CRJ kergelt, ei pööranud sellele aga suuremat tähelepanu. Enne kui keegi jõudis arugi saada, halvenes tervis järsult ja 19. III läbis Eestit vapustav sõnum: Carl Robert Jakobson on surnud.
CRJ-i matustele tulid kokku esindajad kogu Eestist, tunnustust avaldasid ka endised vastased. Kahjuks jäi saavutatud üksmeel ajutiseks. See polnud aga enam CRJ-i süü.
Mart Laar
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
Pildid
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee