22:47 laupäev, 07.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Helle, Anton Thor
1683 - 1748

Anton Thor Helle (1683-1748), saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees

Õppis Kieli ülikoolis. Töötas aastast 1713 Jüri kihelkonna pastorina, sai 1742. a. Ida-Harju praostiks. Asutas 1721. a. köstrikooli ja õpetas seal ka ise. Tema tegevuse viljaks on eesti keele grammatika ja senisest ulatuslikum sõnaraamat, mis sisaldab ka 525 eesti vanasõna ja 135 mõistatust. Eriti suure kultuuriloolise tähtsusega on A. Thor Helle juhtiv osavõtt põhjaeestikeelse piibli tõlkimisest aastatel 1728-1738 ja selle väljaandmisest 1739. a. Tallinnas. Tõenäoliselt on A. Thor Helle sulest ilmunud ka "Viis head jutto ühhe öppetaja ja usklikko Tallopoja wahhel" (1740 Tallinnas), mis on kirjutatud sissejuhatuseks piibli lugemisele.

"Piibli Ramatu" õnnestunud tõlge avaldas olulist mõju eesti kirjakeelele (eriti vaimuliku kirjanduse keelele). Keeletarvituses tugines Helle Harjumaa murrakuile ja tõi kirjakeelde Põhja-Eesti läänepoolsete murrete sugemeid, nt. tugevaastmelisi seesütleva (selgas, lautas, aedas) ning e-mitmuse vorme (poege, õlge, härge); alates Hellest hakati eesti kirjakeeles tarvitama diftongilisi vorme hea, pea, peäl, seäl.

EE

14. oktoobril 1989. a. avati Jüri kiriku kõrval esimese eestikeelse "Piibliraamatu" trükist ilmumise 250. aastapäevaks ning teeneka kiriku- ja kirjamehe ning kultuuritegelase Anton Thor Helle mälestuseks Aino Jürjo kavandatud ja Arvi Dina valmistatud mälestusmärk.

Isikud

 
Pildid
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee