23:48 pühapäev, 18.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Holzmayer, Jean Baptiste (Johann Baptist)
1839 - 1890

Jean Baptiste (Johann Baptist) Holzmayer (1839-1890), kooli- ja ühiskonnategelane, muististe uurija
Jean Baptiste (Johann Baptist) Holzmayer sündis 1839. a. Münchenis. Lõpetanud Giesseni ülikooli, tuli ta Liivimaale paremat teenistust otsima. 1864. a. sai Holzmayerist Kuressaare progümnaasiumi (1865 - gümnaasiumi) vanade keelte ja saksa kirjanduse ülemõpetaja. Aktiivse ühiskonnategelasena võttis õpetaja juhtivalt osa linnapargi rajamisest, hoiukassa loomisest, tuletõrjeühingu asutamisest. Suurimad on Holzmayeri teened muististeuurijana. Tänu tema tegevusele olid Saaremaa ja Muhumaa 19. sajandi teisel poolel arheoloogiliselt üheks paremini uuritud alaks Baltimail. Holzmayeri initsiatiivil loodi 1865. a. Saaremaa Uurimise Selts, mille aseesimeheks oli ta paarkümmend aastat, ja pandi alus provintsiaalmuuseumi kogudele. Seltsi aktiivsed liikmed olid ka M. Körber ja Fr. S. Stern.
Seltsi kõige tulemusrikkamaks tegevusalakas kujunes arheoloogia. Holzmayer kaevas kümneid kalmeid, Kaarma maalinna; esimese uurijana pidas ta Karja Kooljamägesid saarlaste viimaseks tugipunktiks Jüriöö ülestõusus. Selle kõrval kogus ta rohkesti folkloristlikku materjali. Uurimistöö tulemused võttis Holzmayer kokku teoses "Osiliana" (1872-80), mille esimene osa esitab rikkalikult autentset materjali rahvausundi kohta, teine käsitleb kombestikku ja kolmas osa kalmete uurimise tulemusi.
J. B. Holzmayer on suri 1890. a. ja on maetud Kudjape kalmistule.
Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee