|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Thor Helle, Anton
1683 - 1748
Jüri koguduse õpetajatest on sügavaimad jäljed nii Jüri kihelkonna ellu kui ka kogu Eesti kultuurilukku jätnud Antin Thor Helle, kes asus Jüri pastori kohale 1713.a. Anton Thor Helle alustas Jüris tegevust väga raskel ajal. 1695.-1697.a. suure nälja ajal kihelkonnas surnud umbes 600 inimest, 1710.a. Eesti alal lõppenud Põhjasõda ja sellega kaasnenud katk olid kihelkonnale toonud erakordseid kannatusi. Tallinna piiramine Vene vägede poolt oli nii Jüri kihelkonnale kui kogu Tallinna lähimale ümbrusele tekitanud korvamatuid kaotusi. Riisudes ja hävitades käisid kihelkonnas ringi sõjaröövlid, kes võtsid rahvalt viimase varanduse, mõisad olid enamasti maha põletatud või muul viisil hävitatud.
Anton Thor Helle suureks teeneks tuleb pidada köstrikooli asutamist 1721.a. Pastorina töötades ja hea eesti keele tundjana asus ta eesti keelt õpetama ka teistele. Tema tegevuse viljaks on eesti keele grammatika ja senisest ulatuslikum sõnaraamat, mis sisaldab ka 525 eesti vanasõna ja 135 mõistatust. eriti suure kultuuriloolise tähtsusega on A.Thor Helle juhtiv osavõtt põhjaeestikeelse piibli tõlkimisest aastatel 1728-1738 ja selle väljaandmisest 1739.a. Tallinnas. Tõenäoliselt on A.Thor Helle sulest ilmunud ka "Viis head jutto ühhe öppetaja ja usklikko Tallopoja wahhel" (1740 Tallinnas), mis on kirjutatud sissejuhatuseks piibli lugemisele.
1742.a. sai Anton Thor Helle ka Ida-Harju praostiks. Ta suri 1748.a.
14.oktoobril 1989 avati Jüri kiriku kõrval esimese eestikeelse "Piibliraamatu" trükist ilmumise 250.aastapäevaks ning teeneka kiriku- ja kirjamehe ning kultuuritegelase Anton Thor Helle mälestuseks Aino Jürjo kavandatud ja Arvi Dina valmistatud mälestusmärk.
|
|
|
|
|
Isikud
