18:17 pühapäev, 22.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Teemant, Jaan
1872 - 1942

Jaan Teemant
12./24. IX 1872 Vigala v. Vigala khk. - 1942?
22. XII 1905 tegi Vene siseminister Pjotr Durnovo tsaarile ettekande Eesti mässu kohta, nimetades tööliste ässitaja ja mõisapõletajate õhutajana Tallinna advokaati Jaan Teemantit, kes olevat juba loonud natsionalistliku partei ja tahtvat rajada Eesti vabariiki. Samal ajal langetas välikohus baltisakslaste poolt Eestimaa kuningaks tituleeritud Teemantile tagaselja surmaotsuse.
Vigala vallakirjutaja esiklapsena sündinud JT noorus möödus Kohila lähedal, kuhu tema vanemad olid ostnud talu. Lõpetanud Hugo Treffneri I järgu erakooli (1893) ja Peterburi ülikooli õigusteaduskonna (1901), leidis ta teenimisvõimaluse advokaadina Tallinnas. Siin omandas ta kiiresti kuulsuse, võttes enese kanda talupoegade kohtuasjad mõisnike vastu ning kritiseerides avalikult balti aadlit ja iganenud maakorraldust. 1904 valiti JT Tallinna linnavolikogu liikmeks.
Erilist aktiivsust näitas JT üles 1905. a. revolutsiooni kuudel. Ta organiseeris märgukirjade saatmist keskvalitsusele, nõudis juurdluse korraldamist 1. mai meeleavalduse laialiajamise asjus, osales läbirääkimistel baltisakslastega maaomandi reformi kavade üle, lõi kaasa autonoomiaseaduse eelnõu väljatöötamiseks loodud komisjoni töös. Kui 27. novembril 1905 algas Tartus ülemaaline rahvaasemike kongress, siis valiti selle juhatajaks oodatud-loodetud Jaan Tõnissoni asemel märksa radikaalsemalt meelestatud JT. Selle tulemusena läks foorum lõhki - käremeelsemad saadikud kolisid "Bürgemusse" saalist ülikooli aulasse. Seal võeti JT eesistumisel vastu resolutsioonid, milles nõuti Asutava Kogu kokkukutsumist, revolutsiooniliste omavalitsuste loomist, maa ja tootmisvahendite riigistamist, valitsusasutuste korralduste eiramist, rahva relvastamist jne. Otsuste elluviimiseks moodustatud viieliikmelise büroo koosseisu kuulus ka JT, ehkki ta ei pooldanud kaugeltki kõiki kongressil väljendatud seisukohti.
Sõjaseaduse kehtestamisega Tallinnas kaasnes juhtivate rahvuslike tegelaste arreteerimine. JT, keda oli õigeaegselt hoiatatud, varjas end mõnda aega tuttavate pool ja emigreerus siis Śveitsi. Paguluses tegeles JT jätkuvalt poliitikaga, osaledes Eesti autonoomiaseaduse eelnõu koostamisel. 1908, mil sõjaseadus asendati "kõvendatud valvekorraga", söandas JT Eestisse tagasi pöörduda. Ehkki surmaotsus tema kohta oli selleks ajaks tühistatud, tuli tal veeta üle 2 aasta vangistuses ja peaaegu niisama kaua asumisel Arhangelski kubermangus. Seejärel tegutses JT kuni Veebruarirevolutsioonini taas advokaadina Tallinnas.
1917 valiti JT Maapäeva liikmeks ja oli juulist oktoobrini selle aseesimees. Kevadel 1919 valiti Maaliidu nimekirjas kandideerinud JT Asutava Kogu saadikuks. Asutavast Kogust kutsuti ta peagi Eesti Vabariigi prokuröriks, kellena tal tuli pidada võitlust enamliku agitatsiooni ja õõnestustegevuse vastu.
Pärast Vabadussõja lõppu loobus JT nii prokuröriametist kui ka poliitikukarjäärist. Advokaadipraksise juurde tagasipöördunud JT valiti Vannutatud Advokaatide Nõukogu esimeheks.
1923 naasis JT poliitikaareenile, lastes Põllumeestekogudel seada üles oma kandidatuuri Riigikogu II koosseisu valimistel. Siitpeale osales ta kuni vaikiva ajastuni kõigi seadusandlike kogude töödes. Peatselt aga usaldati talle ülesanne kujundada uus valitsuskabinet. 1925-27 juhtis JT riigivanemana järjestikku kolme valitsust ja veebruaris 1932 tuli tal asuda neljandat korda valitsusjuhi rolli. Sedapuhku langesid tema valitsusaja 5 kuud kokku majanduskriisi haripunktiga, nii et valitsus pidi paratamatult langetama mitmeid ebapopulaarseid otsuseid. Sellele vaatamata jäi JT prestiiź kõigutamatuks - Tartu alma materi`i 300. aastapäeva pidustuste ajal valiti ta teenete eest riigi juhtimisel ülikooli audoktoriks.
Poliitilistelt vaadetelt oli JT veendunud demokraat. Juba suvel 1934, mil sai selgeks toimunud riigipöörde demokraatiavastane iseloom, taunis JT nii kaitseseisukorra kehtestamist ja valimiste edasilükkamist kui ka käivitunud dekreediandlust. V Riigikogu viimasel koosolekul hoiatas ta uusi võimumehi alustatud viisil jätkamast, et nad ei peaks tulevikus enestele rahvalt kergemat karistust paluma. Advokaadina kaitses JT kohtus mitmeid vabadussõjalasi ja nendega seotud isikuid, saades nii hea võimaluse väljendada suhtumist uutesse oludesse. Tasalülitatud ajakirjandus ei võinud muidugi JT avaldusi tsiteerida, ent eraviisiliselt levisid need kaunis laialdaselt ja põhjustasid pahameelt valitsusringkondades - kord alustati tema suhtes koguni kohtulikku uurimist. Mais 1936 seisis JT kohtu ees tunnistajana, kuna vabadussõjalased olid kasutanud tema tuntud ja populaarset nime kavandatud riigipöörde puhul trükitud üleskutsetes. Sama aasta oktoobris kirjutas JT koos kolme endise riigivanemaga alla märgukirjale, milles nõuti, et viivitamatult lõpetataks kodanikuvabaduste piiramine ja välditaks seega Eesti muutumine politseiriigiks.
Iseseisvuse lõpuaastail jätkas JT tegevust vandeadvokaadina. Sügisel 1939 nimetati ta baltisakslaste repatrieerumisest tulenevate probleemide lahendamiseks ellukutsutud Eesti-Saksa segakomisjoni liikmeks ja püsis sel kohal kuni Nõukogude okupatsioonini.
JT arreteeriti 24. VII 1940 süüdistatuna töörahva represseerimises, mõisnike soosimises ja poolehoius vabadussõjalastele. Peamiselt tundis NKVD huvi siiski JT kinnisvara, pangakontode ja väärisesemete vastu - pärast vara konfiskeerimist lõppesid ka ülekuulamised. 24. II 1941 mõistis sõjatribunal JT süüdi, karistades teda 10-aastase vabaduskaotusega. Kassatsioonikaebus jäeti rahuldamata ja siitpeale puuduvad andmed JT saatuse kohta.
Ago Pajur
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
Pildid
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee