06:17 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Tammann, Jaan
1832 - 1890

Jaan Tammann
22. VI / 4. VII 1832 Tori v. Tori khk. - 3. / 15. X 1890 Tori v. Tori khk.
Eesti rahvusliku ärkamise ajastu on tuntud mitmete ettevõtlike aatemeeste ajastuna, kes rahvast äratades ja õpetades teda parema tuleviku poole juhtisid. Aatemeeste töö oleks aga olnud rakse, kui mitte võimatu, kui nende kõrval poleks seisnud avalikkusele mitte nii tuntud, kuid tegelikkuses sündmuste käiku oluliselt mõjutanud majandusmehi. Üks selliseid oli Jaan Tammann Pärnumaalt.
Jaan Tamman sündis Tori vallas Seljal oma vanemate seitsmenda lapsena. Mõne aja pärast asus perekond elama Mannare külla Sikana renditallu. JT lapsepõlvest ja noormeheeast on andmeid vähevõitu. Kuigi tegemist oli terase lapsega, kujunes tema haridustee tagasihoidlikuks, mistõttu tal tuli hiljem end täiendada iseõppimise teel.
Noor JT teenis endale leiba mitmetel töödel, nagu näiteks raamatuköitja ja ehitustöölisena. 1864 võttis JT ette riskantse sammu: laenas sugulastelt raha ja napsas saksa ehitusettevõtjate eest Pärnu suure koolimaja ehitamise tellimuse. Veel mõne koolimaja ehitamisele järgnesid õigeusu kirikud. Kuna JT oli ehitusettevõtjana osutunud usaldusväärseks ja võrreldes saksa meistritega küllaltki odavaks, esitati talle järjest suuremaid tellimusi. 1871 sõlmiti JT-ga leping korraga nelja õigeusu jurujy ehitamiseks Tartumaal. Selle tööga sai JT edukalt hakkama.
Ehitusettevõtjana omas ajas märkimisväärselt hästi teeninud JT ei lasknud raha siiski niisama tuulde, vaid ostis selle eest endale Sikanas talu, mis tegelikkuses andis välja mõisa mõõdu. See oli oma aja üks moodsamaid majapidamisi, kus ei puudunud aurumasinad ja hobusekasvandus.
1868 saatis JT "Eesti Postimehe" peatoimetajale Johann Voldemar Jannsenile palve aidata kaasa Pärnu Põllumeeste Seltsi loomisele. JT saatis Jannsenile ka seltsi põhikirja projekti, paludes abi selle täiendamisel. Jannsen luges eelnõu igati mõistlikuks, tegi selles mõned parandused ja saatis eelnõu JT-le tagasi, esitades samal ajal Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi sarnase põhikirja võimudele kinnitamiseks. Tartu Eesti Põllumeeste Selts sai loa alustada tegevust veidi varem kui samalaadne organisatsioon Pärnus.
1870 kogunes Pärnu Eesti Põllumeeste Selts oma esimesele koosolekule. Seltsi asepresidendiks valiti JT. Esialgu läks seltsi töö küll vaevaliselt, kuid kogus peagi üha enam hoogu. Mõne aja pärast liitus seltsiga ka Pärnumaale elama asunud Carl Robert Jakobson, kes hakkas selles esimest viiulit mängima. JT tõrjuti seltsi juhtimisest teataval määral kõrvale. Sujuvalt hakati Jakobsoni teeneks lugema mitmeid JT algatusi ja saavutusi, nagu näiteks esimese nn. soome tüüpi meierei loomist. Arusaadavalt tekitas see JT-s kibestumist.
Rahvuslikus liikumises lõi ta aga seda aktiivsemalt kaasa. Rahvusliku liikumise jaoks kujunes JT omalaadseks majanduseksperdiks, kelle ülesandeks oli hinnata ühe või teise ettevõtmise majanduslikku tasuvust ja võimalikkust. 1870 valiti JT Aleksandrikooli peakomitee presidendiks. JT mängis suurt rolli Aleksandrikoolile Põltsamaal koolimaja ostul. Kuuldes, et Põltsamaa lähedal on odavalt müüki pandud Kaarlimõisa hooned, ostis JT need 3623 rubla eest ära ja hiljem müüs sama hinnaga Aleksandrikoolile edasi. Hoonete tegelik väärtus kõikus ekspertide arvates 20 000 - 30 000 rubla vahel.
Emakeelse kooli ideest innustatuna ehitas JT oma projekti järgi ja osaliselt ka oma rahadega Torisse uhke koolimaja, kuhu plaaniti eestikeelset reaalkooli. Hiljem töötas samas hoones Tori kihelkonnakool. JT projekti järgi ehitati ka Viira ja Leevi koolimaja.
Kuigi JT käis tihedalt läbi rahvusliku liikumise kõigi pooltega, hakkas ta lõpuks kalduma Jakob Hurda poole. See tõi kaasa konflikte ja pahandusi. 1883 astus JT Hurda poolel selle vastu, et Aleksandrikooli kassast laenatud rahaga ostetakse Kuntaugani mõis, ja kinnitas, et tegemist on rumala projektiga, mis on määratud ebaõnnestumisele. Asjalikke argumente enam ei kuulatud ja Hurt tagandati Aleksandrikooli peakomitee presidendi kohalt.
Pettumusega avalikus elus kaasnesid pettumused ka isiklikus plaanis. JT pojast ei saanud isa ettevõtmistele väärilist järglast ja Sikana hakkas alla käima. JT ise seda enam õnneks ei näinud.
Mart Laar
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee