17:12 laupäev, 28.05.2022
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Raamot, Jaan
1873 - 1927

Jaan Raamot
28. VII / 9. VIII 1873 Vigala v. Vigala khk. - 5. I 1927 Jäneda
Jaan Raamot, Eesti poliitik, põllumajandus- ja ühistegelane sündis talurentniku pojama. Õppis Pärnu linnakoolis, Kuldiga õpetajate seminaris Lätis ja Mustiala põllutööinstituudis Soomes, mille lõpetas 1898. Sama aasta sügisel määrati ta piimaasjanduse instruktoriks Novgorodi kubermangu, kus töötas aasta. 1899 abiellus JR Peterburis vitaalse neiu Mari Tammega, kellest sai tuntud seltskonna- ja naisliikumistegelane.
20. sajandi algul hakkas kujunema eriharidusega eesti põllumajandusintelligents. JR oli üks väheseid eestlasi, kes omandas akadeemilise hariduse Lääne-Euroopas. Aastail 1899-1901 õppis ta Königsbergi ülikoolis agronoomiat. Töötanud paar aastat piimanduskooli juhatajana Tuula kubermangus, sai ta Vene põllutööministeeriumilt stipendiumi, mis võimaldas tal end täiendada Leipzigi ja Kieli laboratooriumis ja tutvuda piimanduse korraldusega Saksamaal, Taanis ja Rootsis. 1905 väitles JR end Königsbergi ülikoolis filosoofiadoktoriks väitekirjaga "Beiträge zur Bakterienflora des Edamer-Käses" (ilmus Tartus 1906).
Poliitiliselt oli JR seotud Tallinna liberaalsete rahvuslaste ringkonnaga. Konstantin Pätsi toimetatud radikaalse päevalehe "Teataja" lähedase kaastöölisena avaldas ta selles nii erialaseid kui ka üldpoliitilisi artikleid. 1903 nõudis ta mõisnike maapäeva asendamist Vene semstvoga.
1905 sai JR Eesti Aleksandri linnakooli kuratooriumilt kutse tulla Põltsamaale seda õppeasutust põllutöökooliks ümber kujundama, looma esimest Eesti põllutöökooli. Avaliku elu tegelasena langes ta 1906. a. algul karistussalga kätte ja oli pool aastat vangis.
JR oli tegevjuht Põltsamaa, Viljandi ja Pilistvere põllumeeste seltsis, korraldas põllutöökursusi ja propageeris piimakarjakasvatust. Tema algatusel asutati esimene eesti piimaühistu Imaveres 1908. a. Iseseisvuse eel küündis piimaühistute arv sajani. Piimaühistud rajati Skandinaaviamaade eeskujul müügiühistutena, mis aitas oluliselt kaasa talumajanduse kaubalisuse ja tasuvuse suurendamisele. Sel teemal avaldas JR kaks brośüüri: "Kõned põllumeestele" (1907) ja "Piimatalituse õpetus" (1907).
1910 ostis JR Raadi vallas Sahkapuu suurtalu koos telliskivivabrikuga. Seal asutas ta koos abikaasa Mari Raamotiga (1872 Tarvastu - 1966 New York) 2-aastase õppeajaga tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskursused. Seitsme aastaga said seal mitmekülgse teoreetilise ja praktilise emakeelse hariduse 265 noort perenaist.
JR-i poliitikukarjäär algas tema valimisega Vene Riigiduuma IV Koosseisu Põhja-Liivimaa (Lõuna-Eesti) talupoegade poolt. Nagu enamik Baltimaade duumasaadikuid, astus ta kadettide fraktsiooni. Oma kõnedes Vene impeeriumi parlamendis nõudis JR liberaalseid reforme, baltisaksa aadli privileegide kaotamist ja eestlaste poliitiliste õiguste laiendamist jne. ... Kõige olulisem oli 1916 sisseantud seaduseelnõu, mille järgi maaomavalitsus pidi aadli asutustelt (rüütelkondadelt) minema avara valimisõiguse alusel eestlaste ja lätlaste kätte, asjaajamiskeeleks pidi saama põlisrahva emakeel. Need reformiprojektid ei leidnud loodetud tähelepanu.
Tulemuslikult võttis JR osa Eesti omavalitsuse loomisest ja omariikluse ettevalmistamisest 1917. Pärast monarhia langemist määras Ajutine Valitsus JR-i Soome asjade ülemkomissati abiks ja Vene Riigipanga komissariks. Omades tutvusi ja positsiooni vene kõrgbürokraatlikes sfäärides, tõstatas ta taas Eesti autonoomia küsimuse Ajutise Valitsuse ees. Selle esimene esimees vürst Georg Lvov andis 8. III 1917 JR-ile kirjaliku volituse välja selgitada Eesti omavalitsusega seotud küsimused kohapeal, Tallinnas ja Tartus.
JR-i osavõtul töötati välja Eesti omavalitsuse reformi projekt ja 30. III 1917 kinnitas Ajutine Valitsus määruse Eestimaa kubermangu administratiivse halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise reorganiseerimise kohta. Eestimaa (Põhja-Eesti) ja Põhja-Liivimaa (Lõuna-Eesti) ühendati üheks rahvuskubermanguks, mille valitsemine pandi kubermangukomissarile. Kubermangukomissari juurde moodustati omavalitsusorganina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Eesti Maapäev), mis oli eestlaste ajaloos esimene üldise valimisõiguse alusel valitud esinduskogu. Juunis 1917 toimunud Ajutise Maanõukogu valimistel valiti JR selle liikmeks. Juulis sai temast Maanõukogu täitevorgani - Ajutise Maavalitsuse esimene esimees (kuni oktoobrini 1917) ja põllumajandusosakonna juhataja. 1917 ühines JR Eesti Maarahva Liiduga ja temast sai selle agraarpartei tähtsamaid tegelasi.
Aastavahetusel 1917/18 võtsid Maanõukogu ja Eesti poliitilised erakonnad suuna omariiklusele. Iseseisvusdeklaratsiooni (memorandumi) väljatöötamiseks moodustati parteidevaheline büroo, kus Maaliitu esindas JR. 24. II Päästekomitee päevakäsuga väljakuulutatud esimese Eesti Ajutise Valitsuse koosseisu läks JR põllutöö- ja toitlusministrina. Saksa okupatsiooni ajal tegutses see valitsus põranda all ja jätkas rahvuslikku joont. JR-i õlul oli rahakogumine Eesti välisdelegatsiooni ülalpidamiseks. Saksa-vastase mässu ärahoidmise ettekäändel vahistasid okupatsioonivõimud augustis 1918 suure hulga eesti tegelasi. JR-i asemel, keda ei saadud kätte, võeti vangi tema abikaasa Mari ja poeg Ilmar.
Vabadussõja ajal oli JR Pätsi Ajutises Valitsuses toitlusministriks kuni valitsuse lahkumiseni mais 1919. Maaliidu nimekirja järgi valiti JR Asutavasse Kogusse, kus ta osales maaseaduse väljatöötamisel. Hiljem viis ta maareformi ellu põllutööministri abina, JR oli Eesti Agronoomide Seltsi asutajaid 1919 ja valiti selle esimeseks esimeheks. Äri alal saatis teda Eesti Vabariigis ebaedu ja ta kandis suuri kahjusid. 1926 läks JR Jänedale, kus töötas põllutöökooli juhatajana kuni oma elupäevade lõpuni.
Toomas Karjahärm
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee