17:38 laupäev, 28.05.2022
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Päts, Konstantin
1874 - 1956

Konstantin Päts
11. / 23. II 1874 Tahkuranna v. Häädemeeste khk, - 18. I 1956 Buraśevo Kalinini obl.
Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis. 1887-93 Riia vaimulikus seminaris, 1893-94 Pärnu gümnaasiumis. 1894 astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1898 õigusteaduste kraadiga. 1898-99 teenis KP Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist Tartu ülikoolis, siirdus KP Tallinna.
1900-01 oli KP vandeadvokaadiabi Jaan Poska juures. 1901-05 andis ta välja radikaalset rahvuslikku ajakirja "Teataja", mis tõstis esile majandus- ja sotsiaalküsimusi. Erimeelsustest tekkis sulesõda "Teataja" ja "Postimehe", nn. majandusmeeste ja aatemeeste vahel. 1904 õnnestus eesti-vene blokil saavutada võit saksa linnakodanluse üle linnaomavalitsuse valimistel. KP sai linnanõunikuks ja linnapea abiks, sügisel 1905 linnapea kohusetäitjaks. 1905 organiseeris KP valitsusele opositsioonilisi jõude. Karistussalkade terrori eest põgenes KP esialgu Śveitsi, seejärel siirdus Soome. Soomes kirjutas raamatu "Maa-küsimus" (1907), milles nõudis Eestile poliitilist autonoomiat.
Pärast sõjaseisukorra kaotamist Balti kubermangudes (1908) ilmus tagaselja surmamõistetud KP 1909 vabatahtlikult kohtu-uurija ette. 9-kuulise vanglakaristuse kandis ta "Krestõ" vanglas Peterburis 1910-11. Sel ajal suri Śveitsis tiisikusse KP abikaasa Helma Päts (neiuna Peedi). 1901 sõlmitud abielust oli KP-l kaks poega - Leo ja Viktor. Vanglast vabanemise järel hakkas KP 1911 toimetama Tallinnas mõjukat poliitilist ajalehte "Tallinna Teataja".
KP riigimeheanne tuli täiel määral ilmsiks Eesti iseseisvusvõitluse rasketel aegadel. Juunis 1917 valiti ta Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) liikmeks ja alates 25. X oli ta Maavalitsuse eesotsas. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena korraldas KP eesti rahvusväeosade loomist. Enamlaste riigipöörde järel võttis Jaan Anvelt 20. XI / 3. XII 1917 Maavalitsuse asjaajamise üle. Revolutsiooniline tribunal Viktor Kingissepa eesistumisel mõistis KP-le ühe kuu aresti sabotaaźi eest.
Maanõukogu Vanematekogu poolt 19. XI 1918 moodustatud erakorraliste volitustega Päästekomitee esimehena juhtis KP 24. II Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ja moodustas esimese Eesti Ajutise Valitsuse, kuhu ta kuulus pea- ja siseministrina. Saksa okupatsiooni ajal koostas KP proteste Balti hertsogiriigi moodustamise vastu ja oli juunist novembrini vangilaagris Lätis ja Poolas.
Kui Saksa okupatsioon kokku varises, alustas KP valitsus novembris 1918 Eesti riigi tegelikku ülesehitamist. Pea- ja sõjaministrina oli tal otsustav sõna Vabadussõja alustamisel. Tema juhtimisel loodi riigiaparaat ja võitlusvõimeline sõjavägi, muretseti välisabi ja vabastati maa vaenlastest. KP oli autasustatud I liigi 1. järgu ja III liigi 1. järgu Vabadusristiga. Eesti Asutava Kogu kokkutulemisega 23. IV pani KP valitsus oma volitused maha. KP oli Asutava kogu liige parempoolse Maarahva Liidu (Maaliidu) poolt ja opositsioonis pahempoolse enamusega. Tema õhutusel võeti põhiseadusesse säte vähemisrahvuste kultuuriautonoomiast.
Liberaalse demokraatia ajajärgul (1920-34) juhtis KP viit valitsust, istus riigivanema toolil kaugeltki kauem kui ükski teine, oli kõigi Riigikogude liige. Raske majandus- ja sisepoliitilise kriisi ajal asus KP 1931 veebruaris taas riigitüüri hoidma.
12. III 1934 pani KP koos kindral Johan Laidoneriga demokraatia kaitsmise sildi all toime sõjaväelise riigipöörde. Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, kitsendati kodaniku- ja poliitilisi õigusi. Sellega algas autoritaarne ajastu Eesti iseseisvuse lühikeses ajaloos. Demokraatia kitsendamist põhjendas KP riikliku vajadusega, sest rahvas olevat haige.
Valitsevale korrale opositsiooniliste jõudude spekter oli lai ja ulatus kommunistidest vapsideni. Eriti ebapopulaarne oli vaikiv ajastu haritlaste seas. Suurem osa rahvast leppis kõva käe poliitikaga, kuna demokraatiakogemus oli üürike, poliitiline kultuur ebapiisav, inimesed "lehmakauplemisest" tüdinud.
Veebruaris 1936 toimunud referendumil kiideti heaks moodustada kahekojaline Rahvuskogu uue põhiseaduse väljatöötamiseks. 1937 sai kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus valmis ja KP valiti selle järgi 21. IV 1938 ainsa kandidaadina vabariigi esimeseks presidendiks. Riigikogu valimiste korraldamine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas sammu demokraatia suunas. Riigielu poliitilist stabilisatsiooni soodustas kriisijärgne majanduslik ja kultuuriline tõus. Iseseisvus hakkas andma küpseid vilju. 1938 andis president amnestia enamikule poliitvangidele, vabanesid nii vapsid kui kommunistid. 1928 valiti KP Tartu Ülikooli, 1938 Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks.
II maailmasõjale eelnenud rahvusvahelise kriisi ajal langetati riigi ja rahva elusse puutuvaid ülitähtsaid otsuseid kitsas ringis. Riigi juhtkond andis järele Nõukogude Liidu nõudmistele ja kapituleerus vastupanuta. KP lootis, et nii õnnestub säilitada riik ja rahvas. Nähtavasti lootis ta ka Saksamaa võidule Nõukogude Liidu üle peatselt puhkevas sõjas.
23. VII 1940 tagandati KP ametist ja küüditati koos perega Venemaale. Pikkade vintsutuste järel suri ta 18. I 1956 Kalinini linna lähedal haiglas ja maeti Buraśevo metsa. 21. X 1990 maeti KP maised säilmed ümber Tallinna Metsakalmistule.
KP elukäik oli ülev ja traagiline, talle sai osaks riigimehele üsna ebatavaline ja vastuoluline saatus. Talle langes osaks õnn muuta tõelisuseks oma põlvkonna julgeim unistus iseolemisest, aga ka õnnetus näha Eesti riigi hävimist.
Toomas Karjahärm
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
Pildid
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee