15:53 laupäev, 28.05.2022
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Pinna, Paul
1884 - 1949

Paul Pinna (1884-1949), näitleja
Sündinud ja kasvanud Tallinnas. Tema kodumaja raekoja plats 4 on säilinud tänaseni. Õppis Tallinna Linnakoolis (Vene t. 22), kus sai kooli teatritrupis esimese lavakogemuse. Hiljem pääses ta kornetipuhujana "Estonia" seltsi orkestrisse ja sealt 15-aastasena näitelavale. Lühiaegselt kuulus Saksa Teatri truppi, 1906. a. aga taas teatris "Estonia". Oli üks selle kui kutselise teatri rajajaid. Spontaanne karakternäitleja, samuti näitejuht-lavastaja, suurepärane improvisaator. II maaimasõja ajal esines rindetruppides.
Maetud Metsakalmistule.

Paul Pinna
21. IX / 3. X 1884 Tallinn - 29. III 1949 Tallinn
3. IX 1906 esines "Estonia" laval esmakordselt kutseline eesti näitetrupp. Selle hingeks - direktoriks, lavastajaks ja esinäitlejaks - oli 22-aastane publiku lemmik Paul Pinna.
Linnaametniku perekonnas sündinud PP kasvas vaheldumisi oma kodulinnas ja poolõe juures Peterburis. Hariduse omandas ta Tallinna linnakoolis, kus jäi pidudel esinedes silma õpetaja Aleksander Tammele - peatsele "Estonia" seltsi esimehele. PP alustas 1896 "Estonia" orkestris kornetistina ja suundus kaks aastat hiljem näitelavale. Seal lõi ta kiiresti läbi, osutudes näitlejaks "jumala armust".
Kutselise teatri tekkimise ajaks oli tal seljataga kaheksa-aastane lavakogemus, kümmekond lavastajatööd ja õige mitukümmend osatäitmist. Kuigi tollane teater piirdus enamjaolt rahvalike lustimängude etendamisega, ei puudunud PP lavastuste hulgas ka suurmeistrite (Gerhart Haptmann, Henrik Ibsen, Friedrich Schiller, Maksim Gorki, Lev Tolstoi) kõrgväärtuslikud teosed. Tulemused olid seda märkimisväärsemad, et kogu teatritegevus toimus kutsetöö kõrvalt, vabast ajast. Ametis oli PP kantseleikirjutajana ringkonnakohtus ja linnavalitsuses.
Erinevalt ansamblimängu eelistavast "Vanemuisest" jäi "Estonia" teatriks, kus särasid üksikud tähed, teistest staaridest veelgi peajagu kõrgemal seisis aga PP. Olles ameti poolest teatri eesotsas, valis PP enesele osad, mis võimaldasid hiilata (Napoleon, Ivan Julm, Kean, kuningas Lear). Eriti innustus ta operetist, kus sai täielikumalt rakendada oma ülekeevat temperamenti ja mängulusti ning nautida publiku ovatsioone. Otsese lavatöö kõrval jõudis PP teha muudki: 1907 tutvus Saksa teatrieluga, 1908 külastas Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursusi, 1910-11 andis koos Theodor Altermanniga välja Eesti esimest teatriajakirja "Näitelava", 1912 suvel mängis Kieli Väikeses Teatris. Ta katsetas ka näitekirjanikuna - teatud menu pälvis draama "Tasujad".
24. VIII 1913 "Estonia" uue teatrimaja avamisega paljutõotavalt alanud hooaeg muutus PP jaoks vägikaikaveoks seltsi juhtkonnaga. Korrarikkumised ja kõrgendatud enesehinnang viisid selleni, et kevadel 1914 jäi tööleping teatriga uuendamata ning PP suundus õnne otsima Venemaale. Ta sai koha Niźni Novgorodi aastalaadal esinevas trupis ja saavutas taas edu, olles seega ainus eesti näitleja, kes suutis läbi lüüa nii eesti kui ka saksa ja vene teatris.
Kui puhkes I maailmasõda, naasis PP Tallinna, kus avanes trööstitu pilt - teater ei tegutsenud, "Estonia" hoone oli muudetud hospidaliks, mitmed meesnäitlejad olid mobiliseeritud. Saanud tööpakkumise Moskva Nikitski Teatrilt, pidas PP paremaks kodumaalt lahkuda. Moskvaski tõusis ta täheks, ent koduigatsus andis end tunda ja juba märtsis 1915 tegutses ta uuesti "Estonias". Samal aastal PP mobiliseeriti, kuid määrati kantseleikirjutajaks Tallinna Merekindlusesse ja sai nii võimaluse jätkata teatritööd.
Saksa okupatsiooni päevil sunniti PP teist korda "Estoniast" lahkuma, kuna oli 1917 valitud teatri komissariks. Vabadussõja ajal korraldas PP Draamateatri ringsõite väeosades. Siitpeale jäi ta neljaks aastaks seotuks Draamateatriga, olles ühteaegu selle direktor, näitejuht ja näitleja. Draamateatri perioodiga on taas seotud mitmed õnnestumised - Oscar Wilde`i "Salome", Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad", Anton Hansen-Tammsaare "Juudit". Ent 1923 pani avalikust kriitikast ja salajastest intriigidest kibestunud PP ameti maha. "Estoniasse" tagasipöördumise katse ebaõnnestus, kuna PP pidas rangemaks muutunud distsipliininõuetele alistumist liiaks, seda enam, et nõudjaks oli tema õpilane Ants Lauter.
1923 rajas PP Eesti ainsa erateatri - Rahvateatri, mis seadis eesmärgiks rahva lõbustamise lustmängudega. Midagi kunstiväärtuslikku neis etendustes polnud ega saanudki olla, kuna trupp koosnes vaid asjaarmastajatest. Tagantjärele on leitud, et selle ettevõtmisega ei teinud PP oma nimele au, kuid PP ise ei võtnud toimuvat põrmugi traagiliselt. Loomult seiklushimuline ja impulsiivne, mõnules ta meelsasti publiku poolehoiuavaldustes ja sukeldus boheemlaslikku elunautlemisse, kus ei puudunud seltskondlik hiilgus, rahakad sõbrad ja hommikuni kestvad olengud. Samal ajal säilitas PP tohutu töövõime: ta lavastas igal hooajal kümneid tükke, lõi neis kõigis kaasa, lahendas teatri majandusküsimusi ja tegeles veel paljude muude asjadega.
1927 läks Rahvateater pankrotti ja Karl Jungholz kutsus PP "Estoniasse". Siin muutus PP mängulaad tõsisemaks, ta loobus osaliselt senistest ülepakkumistest. Enamat süvenemist võimaldas ka tööhulga vähenemine - nüüd tegeles PP lavastamisega vaid aeg-ajalt ja pühendus esmajoones näitlemisele. Üksteise järel sündisid PP hiilgerollid: Protassov L. Tolstoi "Elavas laibas", Cesar Marcel Pagnoli triloogias, linnapea Nikolai Gogoli "Revidendis", Vestmann Eduard Vilde "Pisuhännas".
Lisaks tööle "Estonias" lavastas ja esines PP aeg-ajalt pea kõigis Eesti teatrites, aega jätkus ka memuaaride kirjutamiseks ja Eesti Näitlejate Liidu juhtimiseks. Tema saavutusi hinnati ka ametlikult - 1931 nimetati PP "Estonia" teeneliseks näitlejaks, 1933 valiti "Estonia" seltsi auliikmeks ja 1936 Soome Näitlejate Liidu auliikmeks. Riiklikke teenetemärke pälvis ta Prantsusmaalt ja Soomelt.
Kümnendi lõpus leidis PP elus aset suur muutus - suri tema näitlejannast abikaasa Netty Pinna (16. / 28. VI 1884 - 28. IV 1937). Aasta hiljem abiellus PP uuesti - oma sõbra Theodor Altermanni lese, "Estonia" endise näitlejatari Milly Altermanniga, kellega tal oli juba 20-aastaseks saanud tütar. Samal ajal olid täisikka jõudnud ka lapsed esimesest abielust, kusjuures tütar Signe lõi samuti edukalt kaasa teatrilaval.
1941 sattus reservohvitserina Punaarmeesse mobiliseeritud PP tööpataljoni, aasta lõpus suunati ta aga Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse Jaroslavlis. 1942-44 sõitis PP koos dźässorkestri ja draamatrupiga mööda Nõukogude Liitu, esinedes evakueeritutele ja Eesti laskurkorpuse sõjameestele. 1942 omistati talle ja A. Lauterile esimestena Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus. Sügisest 1944 kuni surmani jätkas PP näitlejatööd "Estonias".
Ago Pajur
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee