10:10 neljapäev, 26.05.2022
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Malm, Carl Eduard
1837 - 1901

Carl Eduard Malm (1837-1901), teoloog ja filoloog

Elas ja töötas Raplas aastatel 1863-1901. Tema elukohaks oli kirikumõis.

Carl Eduard Malm muutus legendiks juba oma eluajal. Ta sündis 22. veebruaril 1837. a. Tallinnas kirjanduse- ja kunstilembese tolliametniku pojana. Isa poolt rootslasena ja ema poolt sakslasena valdas ta eesti keelt nii täiuslikult, et Rapla rahvas pidas teda koguni eestlaseks.

18. ja 19. sajandi vahetusel peeti C. E. Malmi parimaks eesti keele tundjaks kogu Eestimaa kubermangus. Huvi maarahva keele vastu, mis sai alguse juba kodust, süvenes gümnaasiumi päevil, kus ta õpetajaks oli F. J. Wiedemann.

Enne Tartu ülikooli astumist töötas ta paar aastat koduõpetajana Ambla pastoraadis. 1856. a. asus ta kõigepealt õppima filoloogiat, kuid läks peatselt üle teoloogiateduskonda. Huvi fioloogia ja pedagoogika vastu säilis Malmil kogu elu. Mõne eriti haruldase teose olevat ta üliõpilaspõlves endale käsitsi ümber kirjutanud. Tudengiajast on teada huvitav seik, et mingil põhjusel 10 päevaks ülikooli kartserisse sattudes sisustas ta seal veedetud aja J. Gutslaffi ladinakeelse lõuna-eesti grammatika ümberkirjutamisega.

Ta kuulus Kuusalu koguduse õpetaja Eduard Ahrensi poolt juurutatud eesti keele uue kirjaviisi tuliste pooldajate hulka.

Pärast ülikooli lõpetamist sai ta ka ülemkooliõpetaja kutse ja töötas koduõpetajana Kambja kirikumõisas ja Tapa mõisas. 1864. a. õnnistati ta vaimuliku ametisse ning sama aasta detsembris valiti Carl Eduard Malm Rapla koguduse õpetajaks, töötades seal kuni oma surmani veidi üle 36 aasta. Viimased 22 aastat oli ta Lääne-Harju praost, aastatel 1886-91 ka Eestimaa konsistooriumi assessor.

Rapla koguduse ellu on malm jätnud sügavad jäljed. Juba 4 aastat pärast Raplasse asumist, 1868. a. andis ta välja raamatukese "Rapla kirik Harju maal", kus on väärtuslik informatsioon 1899. a. lammutatud vana kiriku ja tolleaegse koguduse kohta. Olles uue katedraali tüüpi kahe torniga kiriku ehituse initsiaator ja eestvedaja, ei näinud ta kahjuks enam ise selle lõplikku valmimist. Kiriku pühitsemise päeval, 30. septembril (vkj.) 1901. a. toimus juba uue õpetaja Hermann Girgensohni introduktsioon.

C. E. Malm muutus legendaarseks eelkõige hea jutlustajana, keda tuldi ka kaugemalt kuulama, ja suurepärase hingehoidjana. Väga hea koostöö oli tal Raplas tegutsenud tugeva vennastekogudusega.

Omaette peatüki Carl Eduard Malmi elust moodustab tema kirjanduslik tegevus. Andeka pedagoogina koostas ta 19. sajandi ühe parema kooliõpiku, kolmejaolise “Laulud ja Loud”, millest anti välja 9 kordustrükki. Kui Liivimaa alal kasutati põhiliselt C. R. Jakobsoni "Kooli Lugemise raamatut", siis Eestimaa koolides levis C. E. Malmi õpik, mida kasutati edukalt veel 20. sajandi alguses. Nende kahe lugemiku põhiline erinevus seisneb selles, et kui Jakobson populariseeris tärkavat eesti rahvuslikku luulet, siis Malm sisustas lugemiku maailmaklassikaga.

Teda peetaksegi meie kirjameestest esimeseks, kes tutvustas eesti lugejale väga heas tõlkes Goethe, Schilleri, Heine ballaade ja Krõlovi valme. Paljude vähem tuntud autori tõlgete puhul on tegemist pigem tema enda maneerile vastava mugandusega, millest tuntuim on "Kask" ("Üks kask meil kasvas õues), millele K. A. Hermanni arvates andis Malm "täiesti eesti näo ja koore". Malmi tõttu peetakse seda kõigile kooliõpikuist tuntud laulu ka Rapla hümniks.

Tema algupärast eestikeelset luulet iseloomustab loomulik rahvakeel ja rahvalik ütlemisviis.

Tähtis roll on Carl Eduard Malmil meie kiriku lauluvara uuendamisel. 1894. a. ilmus "Sada vaimulikku laulu, kirikus ja kodu laulda", millest enamik on heal tasemel tõlked. Uues lauluraamatus, mille esmatrükk ilmus 1899. a. ja mis oli meie kirikutes kasutusel kuni 1991. aastani, on Malmilt kolm oma laulu ning 23 tõlketeksti.

Carl Eduardil ja ta abikaasal Agnes Ottilie Annettel oli 6 last: kolm poega ja kolm tütart. Teine poeg Carl Otto Malm (surnud 1921) oli pastoriks Pühalepas ja Vormsis. Carl Eduard Malm puhkab oma abikaasa ja kahe lapsena surnud tütre kõrval Rapla kalmistul.

Lühendatult Mihkel Kuke artiklile "Ühele armastatud hingekarjasele tänus mõeldes"

"Eesti Kirik" nr. 2, 10. jaanuar 2001.

C. A. Malmi sulest on 1868. a. ilmunud raamatuke Rapla kiriku ja kihelkonna kohta, mis on teadaolevalt vanim kodu-uurimuslik trükis Rapla kohta

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee