08:42 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Laikmaa, Ants
1866 - 1942

Laikmaa, Ants (1866 -1942), eesti maalikunstnik, Tartu ülikooli audoktor, B. Laipmani vend

Ants Laikmaa (aastani 1935 Hans Laipman) sündis 5. mail 1866. a. Vigala vallas. Õppis aastatel 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Töötas 1897-99 Düsseldorfis ja tuli sügisel 1899 Tallinna, tegutses 1900-07 Haapsalus ja Tallinnas loovkunstnikuna. Tegu õppereise Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Austriasse ja Soome. Asutas 1903. a. ateljeekooli (Tallinnas esimene eesti kunstiõppeasutus) ja 1907. a. Eesti Kunstiseltsi. Korraldas näitusi ja vanavara ainelist kogumist. Maalis impressionismimõjulisi psühholoogilisi pastellportreid eesti haritlastest. Oli 1907-09 maapaos, töötas peamiselt Soomes, reisis 1909-13 Lääne-Euroopa kunstilinnades, elas 1910-12 Capril ja Tuneesias; avaldas muljeid ajakirjanduses ("reisikirjad "Teelt"). Lõi neil aastail palju maastikumaale.
Tegutses 1913-32 Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina, aastani 1920 ka Eesti Kunstiseltsis, Eesti rahva Muuseumis jm. Maalis sel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maalid, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära ja mitu autoportreed. Hakkas samal ajal viljelema lillemaali. Looming arenes 1920. aastate keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932. a. oma ateljeekooli, elas ja töötas sestpeale põhiliselt oma talus Kadarpiku külas (Taeblas), lõi peamiselt realistlikke portreid ja maastikumaale ning avaldas mälestusi.

A. Laikmaa looming ning pedagoogi-, organiseerimis- ja kunstiarvustustöö määrasid oluliselt 20. sajandi alguse eesti kunsti ja kunstielu ilmet.

A. Laikmaa suri 19. novembril 1942. a. ning on maetud Kadarpikule (hauasammas 1956, J. Raudsepp), tema kodus on majamuuseum (asutatud 1955).

EE

Kunstnik Ants Laikmaa (Hans Laipman) sünnikoduks oli Vigala valla Araste küla Paiba talu, Poti-Silla maanteelt 5 km ida suunas. 1860. a. ehitatud elumaja on säilinud, majapidamishooned enamasti hävinud. Kasutatakse aita, mille ühe ukse kohale on kunstniku poolt sisse lõigatud peremärk: vikat, reha, kaks pinta ja tähed H. L. (Laipmanni isa initsiaalid). Tuhmunud osas on arvatavasti kolmnurkne sirkel ja viljavihk. Elamu seinal on tammest mälestustahvel:"Kunstnik Ants Laikmaa sündis selles majas 5. mail 1866. a."
Ants Laikmaa oli perekonnas 13. laps. Esimese õpetuse sai ta Velise vallakoolis, hiljem õppis Vigalas, Haapsalus ja Lihulas. 1891. a. läks jalgsi Düsseldorfi, et asuda õppima sealsesse kunstiakadeemiasse. 1901. a. korraldas Tallinnas esimese eesti kunstinäituse.
---
Printsess ja kaanekukk

Saatus viis 38aastase kunstniku Ants Laikmaa ja 21aastase abielunaise Marie Hackeri kokku 1904. a. Marie oli tulnud suvepuhkusele oma poolteiseaastase tütrega Moskva kandist, kus tema mehel Carlil oli töökoht. Kaasakiskuva loomuga Laikmaa võitis korrapealt Underi täieliku poolehoiu.
"Noore naise ergas vaim ja elav kunstihuvi soodustasid tutvuse arenemist; loomult impulsiivsena ja trotsides väikekodanlikke eelarvamusi, käis pr. Hacker paaril korral kunstnikku ka tema ateljees vaatamas," kirjutab kirjandusteadlane Endel Nirk raamatus "Kaanekukk".
Kunstniku ja tulevase poetessi vahel sugenes sügav teineteisemõistmine, Nirgi arvates soov Underit portreteerida otse iseenesest. Või nagu sõnastab kirjandusteadlane Rutt Hindrikus: "Underi ja Laikmaa suhe algab modelli suhtena, kujuneb luuleprintsessi ja Kaanekuke eluaegseks sõpruseks."
Armunud Laikmaa maalis 1904. a. suvel Underist kaks portreed. Neist kuulsaim on "Mutti", mis kujutab säravalt naeratavat noort daami. "Teos on sündinud tõelisest inpiratsioonist ja imetlusest. --- Ülemeeelik elurõõm ja Jugendlust avaldub portrees loomulikult ja siiralt," kirjutab Endel Nirk.
Kui portree oli valmimas, pani Under paberile saksakeelsed värsid.
"Olen see tõesti mina? värske, uljas ja kena, / igas näojoones mängib lapsenaer / Nõnda täis noorusindu ja ülemeelikust / oo, Sina, ma tänan sind, / Kes Sa headuse oled minus ärkvele virgutanud, / --- Hing, mis oli tardunud ja kurb / Puhkes taas õitsele Sinu õnnistusrikkal mõjul".
On imetlusväärne, kui ehedalt suutsid poetess sõnas ja Laikmaa kunstis jäädvustada tunnete tärkamist.
Armastuse mõju oli  suur. Eesti kunstile andis see ühe vaieldamatu śedöövri ja kirjandusele samaväärse luule. Lisaks veel oli just Laikmaa see, kes saatis mõni aeg hiljem temale näha toodud mõne eestikeelse Underi värsi autori enda teadmata ajalehtedele avaldamiseks.
Nii tuli Underi trükidebüüt, küll varjunime Mutti all. See armastus võinuks päädida ka muuga kui kõrge kunstiga. "Laikmaa ja Underi suhe oli teatud perioodil nii produktiivne, et selle tulemuseks oleks võinud peale värsside olla ka üks teine fruktus," kirjutab delikaatselt Hinrikus.

Sel kuumal suvel maalis Laikmaa Underist ka teise, palju vähem tuntud portree. See kujutab kammitsetud noort daami, kellest hoovab kõike muud kui ülemeelikut elurõõmu. Portree sarnaneb väga Underist Moskvas tehtud fotoga aastast 1905. Pole võimatu, et foto on tehtud aasta varem, 1904. Tõenäoliselt on see  Underi pastellportree ajaliselt esimene, maalitud Printsessi ja Kaanekuke tutvuse hakul, mitte kaua aega pärast Underi Moskvast saabumist.

Üksteist aastat hiljem, kui armastusest oli saanud juba sõprus, maalis Laikmaa Underist kolmanda portree, kõige vähem õnnestunuma. Portreteeritava ilmest võib välja lugeda väsimust, võrreldes "Muttiga" on see ilme lausa elutu. Kirg on jahtunud ja asendus hetkeks vastastikuste süüdistustega, mis päädisid 1916. a. algul Underi kirjaga Laikmaale.
Marie Underi ja Ants Laikmaa jäid elu lõpuni suurteks sõpradeks. Kaanekukk võitis ka Underi uue abikaasa luuletaja Artur Adsoni lugupidamise.

Pekka Eralt. Eesti Ekspress 25. sept. 2003


Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee