08:07 neljapäev, 01.10.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Kuivleha, Martin
... - ...

Martin Kuivleha
U. 1530 - u. 1600 Tartu
Novembris-detsembris 1554 andis Tartu raad kodanikuõiguse 118 käsitöölisele, kellest vähemalt 2/3 (80) olid eestlased. Kuna Tartu rae protokollid ongi säilinud alles sellest aastast peale, siis pole teada, kuidas ja missuguses proportsioonid toimus uute kodanike vastuvõtt varasematel aegadel. Kaudselt võib siiski oletada, et eestlaste arv ja osatähtsus oli laialdase talupoegliku tagamaaga Tartus kogu keskajal märgatavalt suurem kui mereäärses Tallinnas.
1554 kodanikuks saanute hulgas oli ametialaselt kõige rohkem (19) kandjaid, kes tegelesid kaupade edasitoimetamisega. Kõige auväärsemate linnakodanike hulka tõusis nendest edaspidi Martin Kuivleha (Merte Kuyeleya, mis tõenäoliselt tähendab kuiv(atatud) liha, sks. Dörrfleisch).
Martin Kuivleha sündis 1530. a. paiku ja nagu osutab tema jõudmine kodanikuseisusesse noore mehena, oli oma ametis edukas. Kodulinna ootasid aga ees rasked ajad. 1558 algas suurte sõdade ajajärk, mis puudutas Tartut väga valusalt. Vene väed vallutasid linna juulis 1558. Sellega oli likvideeritud ka Tartu piiskopkond ja 24 aastaks jäi Tartu Vene võimu alla. Raskemini tabas Vene okupatsioon linna sakslastest kodanikkonda, keda kolmel korral (1559, 1565 ja 1571) Venemaale küüditati. Eesti soost kodanikud jäid enamasti kohale, ka Martin Kuivleha, kes neil aastail hakkas tegelema veel põlluharimise ja karjakasvatusega, samuti nähtavasti kauples viljaga. Nii tõusis ta jõukaks meheks. 1570 abiellus Martin Kuivleha vanem tütar Grete sakslasest kaupmehe Klaus Schultetega.
Põllumaad, mida Martin Kuivleha majandas, oli renditud linna külje all olevast varem toomkirikule kuulunud nn. praostipõllust, mis nüüd oli vene õigeusu piiskopi valduses. Hiljem läks see Liivimaa Fuggeriks nimetatud suurkaupmehe Wilhelm Pepleri kätte ja oli tuntud Pepleri maa nime all. Kui linn laienes, jäi seda kõike uuemal ajal meenutama Pepleri tänav.
Keerukad ajad ei jätnud ebameeldivusi toomata ka Martin Kuivlehale. 1570 sattus ta afääri, mis lahenes alles 1580. aastate keskpaigaks. Nimelt külastas sel aastal Tartut äsja Ivan IV poolt Liivimaa kuningaks seatud Holsteini hertsog Magnus. Linn otsustas teha vastsele valitsejale, õigemini küll tema noorukesele abikaasale (kes oli Ivan IV lellepoja Staritsa vürsti Vladimiri tütar) mõeldud kingituse, 500 taalrile hinnatud hõbeehte, mis pärines arvatavasti toomkiriku või endisaegse piiskopi varakambrist. Kingituse üleandja pidi olema Martin Kuivleha väimees Schultete. Mingil moel sattus see ehe kaubasell Hans zur Helleni kätte, kes pidi ära sõitma ja jättis kingituse Schultete hoida. Hiljem hakkas Hellen süüdistama Schultetet ja tema äia ehte omastamises, kaebas Tartu vojevoodile, kes andis asja edasi piiskopile. Kaebus lükati tagasi, Hellen kaebas aga edasi otse tsaarile Moskvas, kes käskis otsuse teha Tartu rael. Martin Kuivlehal tuli 9 kuud Toomel kinni istuda ja varandus arestiti. Alles 1582, kui Tartu läks poolakate kätte, vabastas raad Martin Kuivleha süüdistustest. Hellen leidis aga mõjukaid toetajaid ja protsessis edasi, kuni selgus, et ta oli püüdnud tunnistajaid altkäemaksuga ära osta. Alles seejärellükkas raad kaebuse lõplikult tagasi. Schultete oli vahepeal surnud, väärisehte saatusest ei ole enam midagi teada.
Poola võimu ajaks oli Martin Kuivleha saanud Püha katariina eesti koguduse (Jakobi värava juures) vanemaks. Valitsuskomissar Loknicki otsusega sai Martin Kuivleha kivimaja Lutsu tänavas ja aia eeslinnas Kirumpää tee ääres. Lutsu tänava omand loeti hiljem ebaseaduslikuks, 1590 kinnitas aga raad Martin Kuivleha ja tema abikaasa elukohaks linna sepikoja Laial tänaval. /---/
Martin Kuivleha jäi Tartu tähtsamate kodanike ringi oma elu lõpuni. Meessoost järglasi tal ei olnud. Laia tänava maja pärandas martin Kuivleha Jaani kirikule, aia Kirumpää tee ääres teisele tütrele Magdalenale. 1609 andis viimane selle üle ühele tädile, mispuhul ilmneb, et Martin Kuivleha on sel ajal juba surnud. Arvatavasti suri ta 1600. a. paiku umbes 70 aasta vanuselt.
Sulev Vahtre
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee