08:17 neljapäev, 01.10.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Kreutzwald, Friedrich Reinhold
1803 - 1882

Friedrich Reinhold Kreutzwald
14. / 26. XII 1803 Jõepere m. Kadrina khk. - 13. / 25. VIII 1882 Tartu

Baltisaksa pastorid lootsid 19. sajandi esimesel poolel äratada raamatu kaudu eestlaste eneseteadvust. Nende liiga manitsev ja saksapärane eestikeelne lugemisvara polnud rahvale eriti meele järgi. Eesti rahvuse kujunemisele andis tõuke Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loodud kirjasõna.
FRK sündis Jõepera mõisas Virumaal pärisorja Juhani ja ta naise Anne kolmanda lapsena (teised surid enne FRK surma). Tema isa soov võimaldada pojale hea haridus on esimesi näiteid pärisorjusest vabanenud talupoegade haridustaotlustest. FRK vanemad said vabaks 1815, samal aastal läks ta Rakvere saksa elementaarkooli. Raha puudusel katkesid õpingud sealses kreiskoolis, kuid tuntud hernhuutlase Carl Friedrich Genge abiga lõpetas ta kreiskooli 1820 Tallinnas. Teda taheti koolitada koolmeistriks, aga ta otsustas õppida hoopis arstiks. Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemiasse FRK-d ei võetud, Tartu ülikooli aga küll.
FRK maailmapildi kujunemist mõjutasid tugevasti valgustuskirjandus ja sõprus Friedrich Robert Faehlmanniga. Saksa-sõbralikkus süvenes temas ilmselt korporatsioonis Estonia, toetasid ju mitmed baltisaksa korporatsioonikaaslased teda materiaalseltki. FRK elu pöördepunkt oli 1833: ta lõpetas ülikooli, abiellus sakslanna Marie Elisabeth Saedleriga ja asus tööle Võrru.
Rahva harimatuse ja arstide vähesuse tõttu nõudsid sagedased epideemiad palju ohvreid - 1835 ületas eestlaste suremus sündimuse. FRK oli esimesi eesti soost arste, kes hakkas ravima rahvuskaaslasi. 44 tööäästa jooksul suutis ta Võru ja selle ümbruskonna elanike tervise parandamisel märkimisväärselt palju korda saata. Tal oli arstiabialaseid teeneid ka kogu Eestis, sest ta tutvustas mitmesugustes väljaannetes eestlastele elementaarseid meditsiiniteadmisi ja hügieeninõudeid. Pea 100 aastat pärast saksa arsti Peter Ernst Wilde esimese eestikeelse arstinõuandeid sisaldava ajakirja "Lühhike öppetus..." (1766-67) ilmumist avaldas FRK esimese eestlasena sellealase käsiraamatu "Lühhikenne õppetus tervise hoidmisest" (1854). Tema tööd jäid kauaks kasutusele.
FRK tegi rasket igapäevatööd suure kohusetundega, saades selle eest nii väikest tasu, et pidi kogu elu muretsema majandusraskuste pärast. Samuti haavas teda sügavalt kollegide vähene tunnustus. Mõtte paljude teiste eesti haritlaste eeskujul Venemaale õnne proovima minna laitis maha F. R. Faehlmann. Tema arvates vajas isamaa FRK-d rohkem.
FRK aitas luua eeldusi ärkamisaja tekkeks. Selle eel ja alguses avaldas ta põhilise osa oma jutu- ja värsiloomingust, väärtustades niiviisi eesti rahvakultuuri. Viru lauliku köitvad lood said peagi populaarseks. Lugemine arendas mõtlemisoskust ja tõsist huvi ka kaasaja ühiskonnaküsimuste vastu. 1862 rahvaväljaandena ilmunud eepos "Kalevipoeg", F. R. Faehlmanni alustatud ja FRK lõpetatud töö, arendas ühise minevikutunnetuse kaudu eestlaste ühtekuuluvustunnet.
FRK loominguline kõrgperiood jäi tema elu raskemaisse aega, mil ta elas üle mõttekaaslase Faehlmanni (1850) ja armastatud tütre Marie Ottilie (1851) surmast põhjustatud kaotusvalu. Lisaks halvenes niigi põdur tervis. Üksildane ja endassetõmbunud suurmees jäi ilma kodu toetusest, sest väheste vaimsete huvidega abikaasa tema rahvavalgustuslikke püüdlusi ei mõistnud.
Tõelise valguskiirena saabus eluõhtul ta ellu isamaalaulik Lydia Koidula, keda ta luges oma kõige lähedasemaks sõbraks. FRK kujundas Koidula maailmavaadet, viimane omakorda kinkis kibestunud kirjamehele elujõudu ja optimismi. Nende "kirjaromaani" (1867-73) lõpetas proua Kreutzwaldi armukadedus.
Ärkamisaja suurüritustest jäi FRK kõrvale, olles aga kirjavahetuses paljude tolle aja eesti kultuuritegelastega: Carl Robert Jakobsoni, Jakob Hurda, Johann Köleri, Jaan Adamsoni ja teistega. Ta jagas nende arvamust eesti kultuurist ja selle tulevikust, pooldas igati emakeelse ja kõrgema talurahvakooli loomist, seltsitegevust, uue kirjaviisi kasutuselevõttu. Kiriku ja vene kultuurimõjude suhtes oli FRK kriitiline.
Esimese eestlasena hinnati FRK-d ja tema teoseid ka väljaspool Eestit, sest ta suhtles kirja teel nimekate Venemaa, Saksamaa, Soome ja teiste maade teadlastega. Kõige pikemaajalisem ja tihedam koostöö arenes tal Peterburi akadeemiku Franz Anton Schiefneriga.
1877 loobus FRK arstiametist ning veetis viimased eluaastad Tartus tütar Anette Adelheidi ja ta abikaasa, kooliõpetaja Gustav Blumbergi juures. Nii nagu poeg, hilisem Kadrina jaamaülem, saksastus ka FRK tütar.
FRK elas kogu elu Eestis, viibides lühiajaliselt vaid Peterburis ja Riias. Elutee lõpul tegi ta oma kolmanda reisi, külastades mais 1822 Õpetatud Eesti Seltsi esindajana Philipp Karelli tema 50. ametijuubeli puhul Peterburis. Reisil külmetumise tõttu halvenes FRK tervis ja ta suri Tartus.
FRK tundis end elus sageli mahajäetuna ja kahtles oma tegevuse tähenduses eesti rahva jaoks. Õigus oli aga teda julgustanud F. A. Schiefneril: See on tõeline ja õiglane uhkus - olla teadlik oma saavutustest, kuigi väline tunnustus end oodata laseb või sootuks ära jääb. Järelmaailma hindab ja tasub teeneid ikkagi nõnda, kui vaja."
Anu Raudsepp
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Kreutzwald, Friedrich Reinhold
(26. XII 1803 Jõepere mõis Kadrina lähedal - 25.VIII 1882 Tartu)
Eesti kirjanik ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald lõpetas 1820. a. Tallinna kreiskooli ning töötas algkooliõpetajana Tallinnas ja 1824-1825 koduõpetajana Peterburis. 1833. a. lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja oli seejärel kuni 1877. aastani Võrus linnaarst. Kuuludes F. R. Faehlmanni lähimate sõprade hulka, kujunes valgustuslike vaadete ja rahvusliku meelsusega literaadiks. Osales agarasti Õpetatud Eesti Seltsis, tegi kaastööd nädalalehele "Inland". 1840. a. avaldas karskusteemalise külajutu "Winakatk". Nii see kui ka enamik hilisemaid proosateoseid põhinevad väliskirjanduse eeskujul, kuid moodustavad isikupärase töötlusena eesti kirjanduse lahutamatu osa. Toimetades pikka aega (1846-1860 ja 1865-1874) H. Laakmanni "Kasulise Kalendri" lisa avaldas seal jutte ja talupoja silmaringi avardavaid kirjutisi. Suuri teeneid on tal eesti kirjakeele arendamises ja uue kirjaviisi võiduleviimises, tema ilukirjanduslikuks suursaavutuseks on eesti rahvaeepos "Kalevipoeg" (1857-1861) ja romantilises vaimus töödeldud "Eesti-rahva Ennemuistsed jutud" (1866). Kreutzwaldi tegevus ja looming rajasid eriti 1850.-1860. aastail teed nii rahvuskirjandusele kui ka kogu eesti kultuuri arengule ja rahvuslikule liikumisele, mistõttu pälvis ta lauluisa ja Viru lauliku tiitli. Tähtis koht oli tal kirjanduslike ja teaduslike välissidemete sõlmijana. Suur kultuurilooline väärtus on tema rohkel kirjavahetusel.
Fr. R. Kreutzwaldile on mälestussammas Võrus (1926, A.Adamson), Rakveres (1937, A.Eller), Tartus (1952, J.Raudsepp) ja Tallinnas (1958, E.Taniloo ja M.Saks); memoriaalmuuseum Võrus (asut. 1941) (ENE).
... Oleme Kreutzwaldi maailmavaate aluseid otsinud enamasti väliskirjanduslikest allikaist. Samas näib, et tema juures mängisid peaosa pigem elulised eeskujud, kui ta neid oma lõputu umbusu juures siiski mõnes inimeses leidis; ja vähemalt kaks ta neid elus leidis: Eetika avastas ta Faehlmannis ja Armastuse - Koidulas. Kõik muu oli literatuur, mille laenamisel ta eriti peenetundeliselt ei käitunud. Kõige väärtuslikum Kreutzwaldi eetikas oli see, mis ta 25 aasta jooksul - muidugi oma isiku jõuliselt väänavas prismas - võttis üle Faehlmannilt. Ainult et seda, mida Faehlmann teostas tohtrina, teostas Kreutzwald juba ennekõike literaadina. /---/
Kreutzwaldi puhul on otse hämmastav, kuidas see peaaegu täiusliku melanhoolse eelsoodumusega isik, tõeline mustast sapist läbiimbunud ihu ja hing, sünnipärane luuser, suudab sellest omamoodi ju näruselt pudisest rahvaluulelisest ainest, mis tal kasutada oli, sellistel pessimistlikel eeldustel välja võluda säärase kuratlikult suurejoonelise kompositsiooni, nagu seda "Kalevipoeg" ju lõppeks ikkagi on, kui vähegi aega võtta ja temasse süveneda (aga see nõuab tõesti aega ja pühendumist, sest "Kalevipoeg" on komplitseeritud tekst). /---/

Katkend Jaan Unduski artiklist "Ekstentsiaalne Kreutzwald" Eesti Ekspress Areen 11. detsember 2003
Tekst põhineb Eesti TA pidulikul koosolekul 28. XI 2003 Tallinnas peetud kõnel.

Kreutzwald arstina
44 aastat (1833-77) oma üsna pikast eluteest oli Kreutzwald linnaarst Võrus. 19. sajandi teisel ja kolmandal veerandsajal olid arstiabi võimalused üsnagi tagasihoidlikud. Veel aastaid hiljemgi avaldus ravimite toime valdavalt nn platseeboefekti vahendusel, s.t põhines haige usul ravimi toimesse. Samas valdasid tolleaegsed arstid hästi kunsti, kuidas lohutada ja julgustada oma patsiente. Viimased aga ootasid arstilt peamiselt vaevuste leevendamist; sünd ja surm olid Jumala kätes.
Kuigi 19. sajandi suured arstiteaduslikud avastused olid veel tegemata (nt avastas Louis Pasteur Siberi katku tekitaja 1877. a., Robert Koch tuberkuloositekitaja 1882. a.), pööras Kreutzwald suurt tähelepanu haiguste ennetusele ja tänapäeva mõistes tervisedenduslikule tegevusele. Ta käsitles neid küsimusi viies raamatus ja enam kui kümnes artiklis, millel oli hindamatu osa maarahva olmekultuuri ja terviskäitumise edendamisel.
Läinud 1877. a. 74aastasena Tartusse vanaduspäevi veetma, kirjutas Kreutzwald seal käsiraamatu "Kodutohter" (3 trükki, 2 neist pärast autori surma). Kreutzwald lõi sellised sõnad nagu palavik, põletik ja mädanik.
Ain-Elmar Kaasik
Eesti Ekspress Areen 11. detsember 2003

Isikud

 
Pildid
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee