11:28 teisipäev, 21.10.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Adamson, Jaan
1824 - 1979

Jaan Adamson (1824-1879), õpetaja, rahvusliku liikumise tegelane

Jaan Adamson sündis 7. novembril 1824. a. Vastsemõisa vallas. Töötas Pulleritsu vallakooli õpetajana, oli eesti rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juhtiv tegelane, üks palvekirjade aktsiooni ja Aleksandrikooli rajamise mõtte algataid ja innukas propageerija. J. Adamson oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliige, C. R. Jakobsoni tegevuse ideeline ja aineline toetaja.

Jaan Adamson suri 27. aprillil 1879. a. Holstre vallas.

EE

1984. a. juunis avati J. Adamsoni sünnikohas mälestuskivi, mille ümber istutati 4 tamme. Need sümboliseerivad nelja õppeasutust - Eesti Aleksandrikooli, Eesti Aleksandri Alampõllutöökooli, Olustvere Põllumajandustehnikumi ja Olustvere Sovhoostehnikumi.

Jaan Adamson
26. X / 7. XI 1824 Vastsemõisa v. Suure-Jaani khk. - 5. / 27. IV 1879 Holstre v. Paistu khk.

/---/
Jaan Adamson sündis Viljandimaal Vastsemõisa vallas Kurnuvere külas Uuetoa talus sauniku perekonnas. Pere oli vaene ja kui isa suri, läks olukord veelgi raskemaks. JA pidi hakkama varakult karjas käima, seejõrel teenis leiba sulase ja mõisatöölisena. Kuigi väike Jaan juba lapsena häid vaimuandeid üles näitas, jäi raske majandusliku olukorra tõttu tema koolitee lünklikuks.
Ometi ei jätnud haridushimuline noormees jonni. Ta asus sulaseks Suure-Jaani köstri Peetzi juurde ja leppis köstriga kokku, et kui vajalikud tööd tehtud, võib ta kihelkonnakooli tundides osaleda. Nii läkski ja JA haridus täienes kiiresti. Köstri juures õppis ta ka orelit mängima ja saavutas sel alal peagi laiema tuntuse.
Järgnesid veel sulaseametid mitme peremehe juures, kuni 1850 Suure-Jaani koolilaste kontrollimise juures õnnestus JA-l näidata oma oskuse kooli revideerinud Põltsamaa kirikuõpetajale Emil Hörchelmannile. See oli noormehe andekusest üllatunud ja andis JA-le õiguse koolmeistriametit pidada. Järgnes veel ametlik eksam ja 1850 oli JA üks unistus täitunud - ta võis koolmeistrina tööle asuda.
1850 kinnitati JA Morna koolmeistriks. Mornas astus ta ka abielusse. 1852 asus JA koolmeistriks Holstre Pulleritsule, kus töötas kuni surmani 1879. JA väsimatu töö tulemusel sai Pulleritsu koolist õppeasutus, mille kuulsus ulatus kaugele väljaspoole valla piire. Kooli tasemest annavad tunnistust sellest välja kasvanud rahvuslikud tegelased, nagu näiteks Mihkel Veske ja Jakob Kunder. Lisaks koolmeistri tööle mängis JA Paistu kirikus orelit, organiseeris laulukoori ja oli aktiivselt tegev vallaasjade ajamisel.
Sellise koormuse kõrval jätkus tagasihoidlikul Pulleritsu koolmeistril jõudu mitte ainult ärkamisaja suurettevõtmistes kaasa lüüa, vaid neid ka algatada. 1860 hakkas Viljandimaa Tarvastu ja Holstre talumeeste ning kooliõpetajate peas liikuma kavatsus "vabastajakeisri" Aleksandri mälestust jäädvustada. JA tegi ettepaneku mitte püstitada keisrile tavalist monumenti, vaid rajada tema auks emakeelne kõrgem eest kool - Eesti Aleksandrikool. Mõte leidis toetust ja peagi saadeti palvekiri kooli asutamiseks teele. Aleksandrikooli asju ajades tutvus JA paljude rahvusliku liikumise juhtidega ja astus nendega kirjavahetusse. Aleksandrikooli arengule oli eriti oluline asutajate tutvumine noore Jakob Hurdaga 1864.
JA oli seotud peaasjalikult Viljandimaalt lähtunud palvekirjade aktsiooniga, mille eesmärgiks oli pöörata tsaari tähelepanu Eesti talupoegade raskele olukorrale. 1864 koondati vendade Adam ja Peeter Petersoni algatusel erinevad taotlused kokku üheks suureks palvekirjaks. Ilmselt oli JA üks neid koolmeistreid, kes majanduspoliitilistele nõudmistele lisas ka rahvuslik-kultuurilisi taotlusi emakeelse hariduse ja kultuuri arendamiseks. Palvekirjade aktsioon aitas teadvustada ja sõnastada rahvusliku liikumise programmi, tuues selle organiseerijatele aga kaasa suuremaid või väiksemaid karistusi. Uurimise all oli vahepeal ka JA.
See ei suutnud aga tema rahvuslikku aktiivsust pidurdada. JA-st sai pea kõigi eestikeelsete lehtede kirjasaatja ja levitaja, eestikeelsete raamatute tutvustaja, vanavara ja rahvuslikele ettevõtmistele raha koguja, koolmeistrite konverentside korraldaja ning uute õpikute toetaja. Aktiivselt oli JA tegev Aleksandrikooli peakomitees, Eesti Kirjameeste Seltsis ja Viljandi Põllumeeste Seltsis. Rahvusliku tegevuse tõttu tekkis JA-l paraku kokkupõrkeid oma kooliülemate - saksa kirikuõpetajatega.
Rahvusliku liikumise jaoks oli alati rahulik ja sõbralik JA heaks vaimuks. JA-l olid usalduslikud suhted pea kõigi rahvuslike tegelastega, nii et ta suutis seetõttu olla vahendaja nende omavahelistes tülides ja vastuoludes. Paljuski just tänu JA-le õnnestus 1870. aastate alguses leevendada J. Hurda ja C. R. Jakobsoni konflikti ja viia nad mitmeid aastaid kestnud viljakale koostööle. JA meelest oli oluline säilitada rahvusliku liikumise ühtsus, seda ka siis, kui paljudes küsimustes eriarvamustel oldi. Tema meelest oli eestlastel vaenlasi niigi küllalt, ta ei pidanud neid vajalikuks omade keskelt juurde otsida.
Paraku oli rahvusliku liikumise arenguloogika teistsugune. Ta pidi lõhenema ja ta ka lõhenes. 1878 Hurda ja Jakobsoni vahel puhkenud tülis üritas JA taas rahu sõlmida: saatis vaidlevatele osapooltele lepitusavalduse projekti, mida ga paraku vastu ei võetud. Oma maailmavaatelt kuulus JA pigem Hurda kui Jakobsoni leeri (osales näiteks sügisel 1878 Hurda pooldajate koosolekul Tartus, kus võeti vastu rahvusliku liikumise provisoorne programm). Samas säilitas JA soojad suhted mõlema poolega, paludes rahvusliku liiumise liidritel tüli enam mitte suuremaks ajada.
On väidetud, et just valu rahvusliku liikumise lõhenemise pärast oli see, mis teeneka rahvusliku tegelase lõpuks maha murdis. JA tervis hakkas kiiresti halvenema; tundus, nagu oleks temas põlenud leek korraga otsa saanud. JA suri lühikesse raskesse haigusse ning maeti suure rahvahulga saatel Paistu kalmistule.
Mart Laar
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee