16:00 reede, 18.04.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Käsu Hans
... - 1734

Käsu Hans
- u. 1734 Puhja
Ajaloo paradoksina inspireeris Tartu linna hävitamine Põhjasõjas Vene vägede poolt eestlase Käsu Hansu eestikeelset luulet looma. Sellisena on autor praegu esimene teadaolev eesti soost luuletaja.
1701 töötas Käsu Hans Puhjas köstrina ning 1706 kirjutas ühe säilinud kirja Puhja kirikuõpetajale Könik Köniksonile Pärnusse. Võib-olla õppis Käsu Hans Forseliuse seminaris, tõuget kirjanduslikeks harrastusteks võis ta saada 1686-94 Puhja pastorilt Adrian Vergini(use)lt, Vastse Testamendi tõlkijalt.
Kirjamehe elukäik jäi väga keerulisse aega, mil eestlaste rahvana püsima jäämine suurde ohtu sattus. Käsu Hans osales Põhjasõja sündmustes nii sõna kui ka teoga. Ta on olnud seotud Puhja talupoegade vastuhakuga Rootsi sõjaväe moonamuretsejatele 1703. Seda fakti tutvustas esmakordselt 1965 Sulev Vahtre.
Puhja pastor Könik Könikson keelitas talupoegi, et need heinu ei annaks, sest sõduritel polevat rekvireerimiseks luba, ja asus tegutsema omavoliliselt: suleti ümberkaudsed teed, peksti keppidega läbi mitu rootslast, võeti tagasi rekvireeritud hein, lisaks sõjaväe hobune, 5 rege ja mitmesugust muud kraami. Mässu juhtisid pastor K. Könikson ja köster Hans Kess, esimene hobusel, teine jalgsi. Eriti aktiivne oli köster, kes ühe talupoja, Ivaski Nigula väimehe Tõnise sõnul käskinud ka naaberkülast abi kutsuda.
Kuulsaks sai Käsu Hans Tartu hävitamise (1704-08) ainelise nutulaulu autorina.
Põhjasõda tabas Tartut raskemini kui ükski teine varasem sündmus. 4. juunil 1704 ilmus Tartu alla Boriss Śeremetjevi juhitud Vene jalavägi, järgmisel päeval laevastik ning alustati piiramist. Tartu komandant Karl Gustav Skytte laskis eeslinnad põletada ja püüdis organiseerida linna kaitset. Śeremetjev ei suutnud arvulisest ülekaalust hoolimata - umbes 20 000 venelast 4000 rootslase vastu - linna vallutada. 2. juulil kohale saabunud Peeter I osutus edukaks, 12. juuli õhtul marssisid Vene väed linna.
Vene vägede piiramise tõttu kannatas Tartu rängalt: 200 majast oli 50 täiesti hävitatud, teised olid suuremal või vähemal määral rikutud.
Uus ränk hoop tabas Tartut 1708. a. algul. Pärast Poola kuninga August II võitmist liikus Karl XII Poolast kirde suunas ja sundis jaanuaris 1708 venelased Grodnost loobuma. Peeter I oletas, et rootslased tahavad tungida Põhja-venemaale, äsja asutatud Peterburi Venemaast ära lõigata ja endised valdused tagasi võita. Sellisel juhul oleks Narvat ja Tartut raske hoida, seepärast otsustas Peeter I Tartu kindlused hävitada, saksa kodanikud (u. 800 inimest) Venemaale küüditada.
Kui Karl XII märtsis 1708 üritas Ukraina kaudu Venemaa südamesse jõuda, pidas Peeter I seda pettemanöövriks ja jäi endiselt rootslasi põhja poole ootama. Tartu rüüstamine jätkus. Kõik vähegi väärtuslik - lühtrid, katuseplekk raekojalt, Jaani kiriku orel ja isegi paremad hauakivid - saadeti Venemaale. 12. juulil 1708 asuti Tartut lõplikult hävitama: linna kaitsemüürid lasti õhku, hooned süüdati põlema. Tartu linn hävis.
See katastroof vapustas suurt osa rahvast. Käsu Hansule võis avaldada väga tugevat muljet ka omaaegse Puhja, hiljem Otepää pastori Adrian Verginiuse piinamine ja hukkamine 1706 Tartu värava ees venelaste poolt. Tõenäoliselt kirjutas ta itkulaulu 1708 Puhjas.
Tänaseni säilinud kaheksast koopiast vanim pärineb Tartu Jaani kiriku pastori Johann Heinrich Grotjani sulest. Omamoodi sümboolne tähendus on Grotjani saatuselgi. Venelased vangistasid ta 1705 ja küüditasid 1708 Vologdasse, süüdistatuna venevastastes jutlustes. 1714 Tartusse naasnud, jäädvustas Grotjan Käsu Hansu luuletuse Jaani kirikuraamatusse.
Trükis avaldati kaebelaul üksikute katkenditena Eesti Üliõpilaste Seltsi albumi II lehes 1894 Villem Reimani redigeerituna. Tervikuna ilmus lugu 1902 Friedrich Bienemanni (jun.) teoses "Die Katastrophe der Stadt Dorpat während des Nordischen Krieges" ("Tartu linna katastroof Põhjasõja ajal") koos saksakeelse tõlkega. Samas teoses on kirikuraamatute põhjal käsitletud Käsu Hansu elulugu ja tema järglasi. Käsu Hans suri ühe oletuse kohaselt 1715. a. paiku, Bienemanni arvates oli aga Puhja kirikuraamatuis kuini 1730. aastani korduvalt esinev köster Hans või Märdi Hans, viimati 1734 kirjas kui "vana köster", ikka seesama nutulaulu autor.
Tartumurdeline nutulaul koosneb 32 stroofist ja jaotub kolme ossa. Esimene osa (1.-8. stroof) annab pildi Tartu varasemast jõukusest, mil rahva käsi hästi käis. Teises osas (9.-26.) kõneldakse Tartu vallutamisest ja kannatustest. Käsu Hans noomib rahvast, kelle pattude pärast linna Jumala nuhtlus tabas. Viimases osas (27.-32.) hoiatatakse kogu maad, eriti suuremaid linnu (Tallinn, Riia, Pärnu) end parandama, sest muidu tabavat neid Tartu saatus. /---/
Tänapäeval hinnatakse Käsu Hansu itkulaulu eelkõige tähtsa ajaloosündmuse tõepärase ja faktirikka kujutajana. Käsu Hans elas hardalt kaasa oma maa ja rahva saatusele, mida vaevalt leidub üheski teises meie vanemas kirjandusteoses. Põhjasõja-järgsel raskel ajal võis Käsu Hansu nutulaul rahvast trööstida ja sisendada lootust paremale elule.
Anu Raudsepp
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee