20:46 reede, 31.10.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Ohtra Jürgen
16 - ...

Ohtra Jürgen
16.-17. sajand
Ohtra Jürgen oli pärit tõenäoliselt Harju-Madise kihelkonna Ohtra (Ohtre) külast. 1581 öeldakse Ohtra Jürgeni kohta, et ta on juba mõned aastad olnud tegevuses venelaste vastu ja täitnud muid Rootsi võimudelt saadud ülesandeid. Seega oli ta üks nendest, kes aitasid kaasa Rootsi edule ja venelaste väljatõrjumisele Eestist. Tasuks oli 20. mail 1581 Tallinna linnuse pealikutelt saadud läänikiri, mis andis pärandatava valdusõiguse 4-adramaalisele Kumna talule (külale) Keila kihelkonnas. Selle eest kohustus Ohtra Jürgen iga aasta sügisvakuse ajal 20 marka raha ja varustama sõjakäiguks ühe kergeratsaniku. Läänikirja kinnitas 29. septembril 1582 Liivimaa ülemväliooberst ja asehaldur Pontus De la Gardie. Ohtra Jürgenist oli sellega saanud tüüpiline väikeläänimees.
Kumna omanikuna on Ohtra Jürgen fikseeritud ka vakuraamatus 1597. Umbes samal ajal on ta aga ümber asunud Ohtra külla (tallu), kus tema valduses oli 2, hiljem 1/2 adramaad. Maad valdas Ohtra Jürgen nüüdsest peale Eestimaa ülemasehalduri Göran Boije kirja alusel andamivabalt.
17. sajandi alguses puhkenud Rootsi-Poola sõjas on "vanaks sõjameheks" tituleeritud Ohtra Jürgen jällegi rivis. 25. aprillil 1602 teatab Liivimaa kuberner ja sealsete Rootsi vägede ülemjuhataja Holstein-Gottorpi hertsog Johann (Hans) Adolf hertsog Karlile, et poolakate piiratava Viljandi lähedal tappis Ohtra Jürgeni juhitud talupoegade väesalk 40 poolakat. Hertsog Karl, tollal juba tegelikult Rootsi kuningas, nimetab Ohtra Jürgenit hea sõnaga oma kirjas uuele ülemjuhatajale Liivimaal Anders Lindormssonile 8. novembril 1602. Karli juures käinud rootsimeelsete talupoegade esindajad läbi rääkimas sõjateenistusse astumise tingimuste üle. Sõdalased peavad saama vabatalupoja staatuse, pealikuteks kõige sobivamad mehed, keda ka talupojad ise soovivad ülematena näha. Nimelt soovitud Ohtra Jürgenit ja Järvamaalt Kaisma külast pärit teeneka sõdalase Hans Polli poega.
Ohtra Jürgen esineb veel ka Keila mõisalääni arveraamatus 1602-03 kui talupoegade rittmeister ja 3 1/2 maksuvaba adramaa valdaja.
Pärast kuningaks kroonimist kavatses Karl IX talupoegade väeteenistust veelgi laiendada. 1605 lubas ta anda vabaduse ja andamivaba adramaa kõigile sõjateenistusse astuvatele talupoegadele. Aadli pideva vastuseisu tõttu ei realiseerunud need plaanid loodetud ulatuses.
Ohtra Jürgen ja tema paljud kaaslased jõudsid ometi etendada nimetamisväärset osa sel suurte sõdade ajajärgul ja nõnda edasi kanda eesti sõdalaste traditsiooni.
Sulev Vahtre
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee