04:27 pühapäev, 24.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Koguva Hansken
... - ...

Koguva Hansken
16. sajandi esimene pool ja keskpaik
Üks võluvamaid teemasid Eesti keskaja ajaloost on meie jaoks kahtlemata eestlaste kõrgkihi võimalik olemasolu ja otsingud selle esindajate leidmiseks. Et meil pole minevikus olnud ei oma vürsti- ega kuningriiki, on maksimaalne, mida seisuse mõttes leida saab, päritolu muistse vabadusvõitluse aegsetest vanematest. Paraku pole tollest hallist ajast teada midagi peale üksiku nime, püsivamatest suguliinidest rääkimata.
Midagi aristokraatlikumat tõotab tollase adratalupoegade massi kõrvalt esile tõusev väike hulk vabasid - frye. Nemad jagunesid omakorda vabatalupoegadeks - Freibauern - ja maavabadeks - Landfreie. Maavabadel olid läänikirjad, mida vabatalupoegadel ei olnud. Läänikirjade alusel said nad aga oma kohta täie õigusega edasi pärandada meessoost järeltulijaile. Samuti oli maavabadel ehk väikeläänimeestel liikumisvabadus, mida lihtsalt vabatalupoegadel ei pruukinud olla.
Kas maavabad olid vabadusaja vanemate järeltulijad? Nii oleks väga ilus mõelda, kujutades endale ette, et ka talumeeste puhul saaks siis teha saksa feodaalisuguvõsadega sarnaseid genealoogiauuringuid. Paraku ei pruugi me leida maavabade hulgast maa põliste eesti härrassuguvõsade esindajaid. 15.-16. sajandil lisandus juba olemasolevatele uusi eesti rahvusest väikefeodaale, eriti orduajal. Ordu ei läänistanud heal meelel maid saksa soost vasallisuguvõsadele, sest vältis niimoodi liiga iseseisva ja tülika Harju-Viru stiilis omavalitsusliku vasallkonna teket. Niimoodi, väikeläänide andmisega põlisrahva liikmetele, sai ordu suurendada oma sõjajõudu, ilma et nõrgeneks tema mõju.
Niisuguseid läänikirju on aga vähe säilinud. Seda huvitavam on leida Liivi ordumeistri Wolter von Plettenbergi poolt kellelegi Hansskennile antud vabastuskirja, millega viimane sai lääniks juba varem tema valduses olnud 2 1/2 adramaa suuruse pärandatava vabatalu Väikese väina ääres Muhu saarel. Hansken ja ta järglased olid vabastatud tavalistest koormistest, pidid aga maksma igal aastal Maasilinna ordufoogtile kuus marka raha. Sellele lisandus veel kohustus osaleda ratsahobusega valve- ja luurekäigul või saata välja ratsakäskjalg. Ordufoogtile ja ta kaaskonnale tuli igal aastal korraldada üks pidusöömaaeg.
Eestlastest maavabad olid paariadramaaliste väikeläänide omanikud, tavaliselt all-läänimehed. Koguva Hansken paistab silma kindlasti selle poolest, et talle on läänikirja andnud Liivi ordumeister Wolter von Plettenberg isiklikult. Vähemalt sellest ajast alates on Koguva külas elanud Smuulide esivanemad hoidnud oma vabaduskirja enda käes.
Seda vabaduskirja on aktsepteerinud ka hilisemad võimud. Mitmel korral on ürikuis märgitud Hanskeni poega Asmust. 1565. a. vabastas Taani asehaldur tema ja ta poja eluks ajaks võimuesindajaile söömingute korraldamise kohustusest. Hiljem selliste vastuvõttude korraldamise kohustust talle enam peale ei pandudki. See oli külale muidugi suur kergendus, sest vakusetraditsioonist väljakasvanud maahärra või tema esindaja jootmine ja söötmine nõudis suuri kulutusi. Milliste liialdusteni suhteliselt jõuka eluga harjunud 16. sajandi keskpaigas niisuguste prassimiste käigus mindi, kirjeldab värvikalt kroonik Balthasar Russow. Lisaks Maasilinna ordufoogti ligi paarikümneliikmelisele kaaskonnale (näit. tõlk, maakirjutaja, viljamõõtja ja muud maksukogujad) laua katmisele tuli neile vahel ka mitmesugust meelelahutust pakkuda, pillimeeste kutsumiseni välja. Pealegi jõudis Liivi sõda peagi ka Muhumaale ja olukord oli niigi raske. Rootsi ajal muutus ratsakäskjala väljasaatmise kohustus postivedamise kohuseks. Koguva (Kogge) nimetust kasutati Hanskeni järglaste põlistalu kohta esmakordselt 1570. Hiljem jaguneb see pärijate vahel mitmeks. Nii tekib küla, kus sama suguvõsa esindajaid elab siiamaani. Perekonnanimede panemisel said nad nimeks Schmul, mis on nüüdseks eestindunud Smuuliks. Rahvapärimus seostab saadud nime sõnaga muul, viies selle nimekasutuse tagasi juba meile teadaoleva esimese Hanskenini.
Huvitav on, et Koguva Hanskeni poega Asmust nimetatakse ürikuis mitmel korral, neist kahel korral Rootsivere vakuse vabatalupojana Muhu mõisa maaraamatutes aastatel 1569-71. Rahamaksu (vabaraha) määr oli ikka kuus marka.
Nagu oli juttu, ei olnud Hanskeni-taoline väikeläänisaaja 16. sajandil ei haruldus ega ka väga sage tegelane. Siiski oli niisuguse pärushinnuseõiguse alusel talu pidavate vabade rühm ka sel sajandil eri maakondades erineva suurusega. Suhteliselt arvukas oli see tollal mõneski mõttes elavnenud majanduslike suhetega Saare-Lääne piiskopi diötseesis, eriti selles asuvatel Liivi ordu maadel. Niisugustel vabataludel oli tollases ühiskonnas sisuliselt püsiv roll, vabaraha oli suhteliselt väike ja see ei muutunud aja möödudes eriti. Kui aga maavaba juhtus ühegi aasta eest võlgu jääma, tuli tal vahest juba järgmisel aastal teha tegu ja kanda tavalisi koormisi.
Kui võrrelda talurahva õiguslikku seisundit keskajal ja hilisematel aastasadadel, paistab silma, et vabadus nii liikuda kui ka oma vara käsutada oli oluliselt suurem. Muust Eestist erineb just Saare- ja Muhumaa seisund. Siin kehtivad suhted kirjutati juba 13. sajandil võõrvõimuga sõlmitud lepingutesse nii, et oluline osa senistest ühiskondlikest suhetest jäi jõusse ka pärast vallutust. Teadmised Koguva Hanskeni taoliste meeste ja nende järglaste elust hajutavad müüti 700-aastasest ühtlaselt pimedast orjaööst.
Wolter von Plettenberg andis oma mõju suurendamiseks lääniürikuid ka mujal Eestis, Koguva Hanskeni läänisaamine on aga huvitav selle poolest, et tema järglased elavad selle põlistalu maadel siiani.
Tõnis Lukas
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee