10:37 reede, 16.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Leinberg, Juhan
1812 - 1885

Juhan Leinberg
14. / 26. IX 1812 Norra v. Koeru khk. - 16. / 28. VIII 1885 Pruuna v. Ambla khk.
Juhan Leinberg, tulevane prohvet ja usulahu rajaja, sündis Järvamaal Norra mõisa Liusvere küla Käni-Hansu talus usklike vanemate pojana. Tema haridus piirdus koduõpetuse ja külakooliga. Mitmekülgselt andeka ja iseteadva oleku poolest juba noores eas lähikonnast esile kerkinud JL siirdus õige noore mehena sugulaste juurde Järva-Jaani Einmanni mõisa, kus asus pidama Maltsveti talu, mille järgi sai ka hilisemaks eluks püsima jäänud hüüdnime Maltsveti Juhan. Talukohalt rühkis lõbusa jutuvestjana hinnatud ja hea ärimehevaimuga JL jõudsalt mööda tollase külaühiskonna sotsiaalset redelit (mölder, kõrtsmik, hobuseparisnik) jõukuse poole, vahetades koos tegevusega kergelt ka elukohti Amblast Jõelähtmeni. 1848 asus JL Tallinna, kus ostis kaks maja Tartu maanteel Torupilli kõrtsi lähedal. Järgmised neli aastat oli ta Tiigiveski möldri jahupoes müüja.
Tallinnas sündis JL-i siseelus pööre. Juba varem oli ta tundnud senise elu pärast hingepiinu, mis süvenesid teda 1852 külmetamise tagajärjel raskelt tabanud jooksvahaiguse ajal. Sel ajal leidnud tema kooliskäiv tütar tänavalt Uue Testamendi ja toonud tõvevoodis vaevlevale isale, kes pühakirja lugemise mõjul andnud tõotuse loobuda pärast paranemist kauplemisest ja hakata noortele ja vanadele pühakirja õpetama. 1854. a. algul, kui Krimmi sõja tõttu kuulutati Tallinnas välja sõjaseisukord ja hulk linlasi põgenes pommitamisehirmust maale, müüs ka JL oma majad ja naasis Järvamaale, kus ta mitmel pool palvetunde hakkas pidama. Jäänud paigale Paides, mille koguduse liikmeks ta võeti augustis 1855, liikus ta Ambla, Koeru, Järva-Jaani ja Järva-Madise kihelkonnas ringi karskuse ja kasinuse kuulutajana, kutsudes ligimesi meeleparandamisele enne peatselt saabuvat kohtupäeva.
Vastuolud vennastekoguduse hooldajatega, kellele ei meeldinud JL-i põhimõtted ega tema pooldajate arvu kasvamine, põhjustasid ka süüdistusi poliitilises kihutustöös ja viisid JL-i arreteerimiseni Paides septembris 1858. Et JL-il leidus kirikuõpetajate ja adrakohtunike seas nii vastaseid kui pooldajaid, siis lasi Eestimaa kuberner Wilhelm Ulrich ahelais JL-i vastandlike kaaskirjadega varustatult Riiga kindralkuberner Aleksandr Suvorovi ette saata. Viimane andis prohveti Liivimaa kirikujuhtidele üle kuulata, kes aga leidsid JL-i usulised vaated pühakirja ja luteri usu dogmadega kooskõlas olevat. Vaid nende levitamises olevat JL maksva korra vastu eksinud. 1859. a. algul saatis kindralkuberner JL-i passi ja reisirahaga varustatult Tallinna, soovitusega ta kuhugi kihelkonda, kus hernhuutlasi pole, vallakooliõpetajaks määrata. Kuberner määraski JL-i Kuusallu, kus ta aga peatselt sealse pastori Eduard Ahrensiga vastuollu sattus, kuna ei täitnud võimudele antud lubadust paigal püsida ja palvekoosolekuid mitte pidada.
JL-i ahelates Riiga saatmine ja vabastamine tõstsid rahva lugupidamist karismaatilise mõjuga prohveti vastu veelgi. 1860. aastaks oli JL Järvamaal ja Kuusalu kihelkonnas kujundanud kuni 300 perekonnast koosneva vagatsevate elukommetega maltsvetiusuliste sekti.
Sel ajal oli Põhja-Eestis hoogustumas väljarändamisliikumine, millega augustis 1860 ühines ka seni samaarasse suundunud väljarändamise vastu seisnud JL. Kuulnud, et Krimmis olevat Türgimaale lahkunud tatarlastest jäänud vaba maad, millele asujaid valitsuse poolet toetatakse, sündinud tal mõte oma poolehoidjaid siit orjusemaalt sinna juhtida. Mõtte täideviimisele aitas kaasa Rannamõisa talutüdrukust naisprohveti Miina Reiningu ilmutus, kes ilmselt JL-i poolt inspireerituna kuulutas 5. X 1860 hulga maltsvetlaste ees, et nimelt JL on Jumalast saadetud mees, kellele on antud oma rahvast tõotatud maale viia. Mõisnikevastane ja piibellikult apokalüptiline kuulutus levis ruttu. Jaanuaris 1861 said maltsvetlaste saadikud keisrilt loa Krimmi asuda. JL ise, kellele võimud eelmise aasta lõpust jahti pidasid, tahtes teda kui usuhullu Riia vaimuhaiglasse iseoleerida, varjas end kuni Eestimaalt lahkumiseni. Tänu sügisel ettenägelikult muretsetud reisipassile asus ta vennapoeg Gustav Maltsiga maakuulajana veebruaris 1861 teele ja jõudis aprilliks Perekoppi, kuhu ta pidama jäi, kuna G. Malts pöördus koju väljarändajate järele.
Sel ajal oli paarsada fanaatilisemat maltsvetlast kogunenud Tallinna alla Lasnamäele laagrisse, kus oodati mitu kuud müstilist valget laeva, mis neid soojale maale pidanuks viima. Juunis 1861 ajas politsei nad laiali. JL-i poolehoidjaid osales ka talupoegade vastuhakkudes Albus ja Ahulas novembris 1861. Seejärel hakkas JL-i algatatud usuline liikumine nii kodumaal kui ka väljarännanute seas vaibuma, nii nagu JL-i enda usulise tegutsemise tung. Kevadel 1862 Põhja-Järvamaalt ja Ida-Harjumaalt Krimmi jõudnud u. 700 talupoega olid tõotatud maas pettunud ja JL hoidis neist esialgu koguni eemale. Krimmis oli JL aasta öövahi ametis, pärast oludega kohanemist hakkas aga jälle äri ajama. Et perekond talle järgneda ei tahtnud, tuli ta 1865 Eestisse tagasi, kus ta kohe kinni võeti, kuid peagi vabastati, kusjuures tal aga valjult keelati pühakirja seletada ja õpetust levitada. Elu lõpuni amtliku kiriku rüppe jäänud JL pidas kitsamas ringis aga edapidigi palvetunde ja ka paigal ei püsinud ta kaua, Umbes 1867 ostis ta Paidesse maja, pidas Kirna vallas ka talu ning kaples kariloomade ja viljaga. Ehkki ta ärireisedelgi tavatses öömajal Piiblit lugeda, palvetada, ümbritsetsejatele lähenevat kohtupäeva kuulutada, oli prohvetist järele jäänud vaid usulembene rahvamees. Viimased kolm aastat elas JL Ambla kihelkonnas Pruunal ja on maetud Paide Reopalu kalmistule. JL - prohvet Maltsvet - oli üks kuulsamaid paljudest prohvetitest, kes on olnud Eestis levinud usuliikumiste ja -sektide, nagu vennastekoguduse, taevaskäijate, maltsvetlaste, priilaste, baptistlaste, irvinglaste, lestadiuslaste, nelipühilaste jt. keskseteks kujudeks.
Sulev Vahtre
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee