10:37 reede, 16.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Masing, Otto Wilhelm
1753 - 1832

Otto Wilhelm Masing
28. X / 8. XI 1753 Lohusuu Torma khk. - 2. /15. III 1832 Äksi
22. aprillil 1802 avati pidulikult taas Tartu ülikool, esimestele üliõpilastele anti kätte matriklid. Valgustusmeelsete professorite järel, kes kutsusid üliõpilasi vääriliselt hindama ka talurahva tööd ja tunnustama nende õigust paremale elujärjele, esines ladinakeelse tervitusega esimene eesti soost valgustusaja kirjamees, Viru-Nigula pastor Otto Wilhelm Masing. Ta õhutas akadeemilist peret "levitama tõe valgust ja hajutama eksimuse pimedust" ning "kujundama meelsust ja vaimu, mis kindlustaks püsivalt nii ühiskonna kui ka üksikisiku heaolu".
Ajastuomaselt sotsiaalse tõsu läbi veel baltisakslusse sulandunud, kuid meelsuselt tärkava estofiilsuse esirinda tõusnud OWM järgis ülalesitatud põhimõtteid läbi oma teguderohke elu, olles ajastu eredamaid ja mõjurikkamaid isiksusi Eestis.
OWM sündis Lohusuu abikiriku rannakabeli eestlasest köstri Christian Masicku pojana. Ta isa põlvnes Kaiaverest Maarja-Magdaleena kihelkonnast pärisorjadest juba eraldunud käsitööliste suguvõsast, millest pärines rohkesti teisigi talurahvamassist esilekerkinud ametimehi, eriti köstreid ja möldreid. OWM-i ema Anna Ludowica (sünd. Hiltebrandt) oli aga arvatavalt aadlisoost ja rootsi päritolu. Emalt saksakeelset koduõpetust saanud OWM-i terast mõistust pani tähele Jenas studeerinud ja saksamaalt Torma-Lohusuu pastoriks tulnud Franz Gotthilf Friedrich Asverus. Ta toetas ise ja leidis veel mõne sõbraliku jõuka inimese, kes oli majanduslikult valmis abistama erakordselt andekat köstripoega haridusteel. Algul pandi OWM Narva linnakooli (1777-80), siis Torgau gümnaasiumi Saksamaal. Sealt viis tee juba otse Halle ülikooli (1783-86) usuteadust õppima. Et toime tulla, teenis OWM õppimise kõrvalt endale elatist joonistus- ja keeleõpetajana, repetiitorina ja korrektorina. Halle ülikool, mis oli tol ajal oma vaimse õhkkonna poolest väljapaistev õppeasutus ja radikaalse vaimu kandja, andis OWM-ile põhjaliku ja mitmekülgse hariduse, valgustutslik-ratsionaalse maailmavaate ja sõltumatu mõtlemisviisi.
Kodumaale naasnud, oli OWM 1786-88 koduõpetajaks Otto Magnus von Tolli Püssi mõisas Lüganusel. Ühe oma õpilasega, rahvakirjaniku ja hullu Ravila krahvina tuntuks saanud Peter August Friedrich von Mannteuffeliga (1768-1842) matkas ta mõnda aega ka Lääne- ja Lõuna-Euroopas.
16. VII 1788 introdutseeriti 25-aastane OWM Lüganuse pastoriks. Algas väsimatu rahvavalgustaja tegevus kirikukantslis ja koolimehena oma kihelkonnas ning kirjamehena laie,altki. 1795 ilmus OWM-i esimene suurem teos - aabits "ABD ehk Luggemise-ramat Lastele". Samal aastal siirdus OWM pastoriks naaberkihelkonda Viru-Nigulasse, mis oli hingede arvu poolest suurem ja kus erinevalt Lüganusest oli pastoraadil ka oma maa - järelikult laiem tegevuspõld ja suurem sissetulek.
1796 abiellus OWM Tartu raehärra tütre Dorothea Amalia Ehlertziga, kes sünnitas talle kaheksa last, kellest neli, sealhulgas kõik kolm poega, surid lapseeas. Kaotusterohkeim oli 1809. a., mil üksteise järel surid OWM-i naine, ema ja tütar. 1818 abiellus juba 55-aastane OWM Baltimail üsna haruldase elukaaslasega - Naapolist pärit, kuid Peterburis üles kasvanud 26-aastase markiisi Caroline Piccalugaga, kes oli OWM-i abikaasa surmast saati olnud tema laste kasvataja. Sellest abielust lisandus 1822 OWM-i perekonda veel üks tütar. On alust arvata, et päritolu ja hariduskäigu kõrval on ka erakordne perekonnaelu teravdanud OWM-i pilku kodumaa olude hindamisel ja mõjutanud tema tegevust.
1815 siirdus OWM Tartu rae kutsel Äksi pastoriks. Äksi kihelkond oli veidi väiksem, kuid jõukam ning kirikumõis suurem kui Viru-Nigulas. OWM-i kultuuriliste püüdluste jaoks olulisim oli aga Tartu lähedus. Tegevusväli avardus. Kooskõlas oludega, kus Liivimaa kirikuelus olid juhtpositsioonil valgustusmeelsed teoloogid-ratsionalistid, oli OWM-i tõus ametiredelil. 1818 kinnitati Äksi pastor Liivimaa ülemkonsistooriumi vaimulikuks assessoriks ja 1821 ka Tartumaa praostiks, kellena ta oli baltimaade kirikuelus üsna keskne tegelane. See oli tasand, kuhu eestlased üldiselt suutsid tõusta alles järgmisel sajandil.
Äksi periood sai OWM-i elus viljakaimaks ajaks, mil tema mitmekülgne tegevus seostus tihedalt suurima ühiskondlikus elus asetleidva murranguga - talurahva emantsipatsiooniga. OWM-ilt kui selleks ajaks tunnustatud keelemehelt telliti Liivimaa 1819. a. talurahvaseaduse tõlge, mis 1820 valmis ja trükitult rahva ette jõudis. 1821 sai trükiloa ka jutlus, milles OWM tutvustas peamisi muudatusi, mis pärisorjuse kaotamine talurahva õiguslikku olukorda tõi. 1819. aastast tõlkis OWM rahvale avaldamiseks kuuluvaid kubermanguvalitsuse teadaandeid ja käske. Juba 1817. aastast oli OWM taotlenud võimudelt luba talurahvaajalehte välja anda, et pärisorjusest vabanejad saaksid vajalikke juhendeid avalikus elus orienteerumiseks, oma majapidamiste korraldamiseks ning muidugimõista jagada rahvavalgustuslikke ja kiriklikke õpetusi. 5. jaanuril 1821 ilmus lõpuks Tartus OWM-i "Marahwa Näddala-Leht" esimene number. Vaatamata enda majanduslikele raskustele, talurahva vaesusele, aadli vaenulikkusele ja enamiku ametivendade osavõtmatusele, suutis OWM mitmekesist ja elulähedast, mõlema Eesti kubermangu jaoks mõeldud ajalehte (tiraaź kuni 500 eksemplari) neli aastakäiku (1821-23, 1825) elus hoida.
Maarahva õpetamist jätkas OWM mitmetes rahvaraamatutes, kalendrites, õpikutes (aritmeetika, aabits, piiblilugu). Keelemehena osales OWM aktiivselt eesti kirjaviisi häälduspärastamisel ja sõnavara rikastamisel. Ühise kirjakeele kujundamisel tugevdas ta oluliselt põhjaeestilise kirjakeele positsioone Liivimaal. Tema kui keelemehe teeneid on eesti alfabeedi rikastamine õ-tähega (esmakorselt trükis 1818).
Lõpule viimata ja järelkäijate teha jäi kaks OWM-i suuremat ettevõtmist - Liivimaa kihelkonnakoolmeistrite seminari asutamine ja suure eesti keele sõnaraamatu koostamine (lõppjärku jõudnud ligi 40-aastase töö vili läks käsikirjana kaotsi pärast OWM-i surma.
OWM suri Äksis ja maeti Tartu Jaani kalmistule.
Tiit Rosenberg
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee