13:12 pühapäev, 18.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Hurt, Jakob
1839 - 1906

Jakob Hurt
10. / 22. VII 1839 Vana-Koiola v. Põlva khk. -  31. XII 1906 / 13. I 1907 Peterburi
"Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja auus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," kirjutab Lydia Koidula 1870 Friedrich Reinhold Kreutzwaldile.
Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana. Kodunt sai JH kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu. Kitsastele majanduslikele oludele vaatamata sai JH hea hariduse: ta õppis Põlva kihelkonnakoolis, seejärel Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1858 lõpetas JH gümnaasiumi ja asus 1859 Tartu ülikooli teoloogiat õppima. JH astus korporatsiooni Livonia liikmeks, kuid sidemed isataluga ei lasknud tal saksastuda. Programmilise luuletusega "Enne ja nüüd" astus JH "Perno Postimehe" kaastööliseks.
Otsus oma rahva keele ja hariduse heaks tööd teha viis JH aktiivsele tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis. JH oli siin tegev rahvaluule ja eesti keele uurimise alal, pöörates erilist tähelepanu uue kirjaviisi propageerimisele. Tugevat mõju avaldas JH-le tutvumine F. R. Kreutzwaldiga. 1863 kohtus JH ÕES-i aias Viljandimaa rahvuslike tegelastega, kes olid tulnud abi otsima ideele rajada rahva rahadega kõrgem eestikeelne kool - Eesti Aleksandrikool. JH haaras plaanist kinni ja võttis ettevõtmise juhtimise enda peale.
1865 lõpetas JH ülikooli ja siirdus seejärel koduõpetajaks Hellenurme tuntud teadlase Alexander von Middendorffi perekonda. Kontakt kuulsa õpetlasega avardas JH maailmanägemust ja teaduslikku mõtteviisi. 1867 asus kirikuõpetaja kohta taotlev JH pidama oma prooviaastat Otepääl Moritz Kautzmanni juures. Tema katse kandideerida Äksi kirikuõpetaja kohale lõppes aga terava konfliktiga baltisaksa kirikuringkondadega, kes ei soovinud lasta rahvuslikult meelestatud JH-d kirikuõpetajaks.
Solvunud JH otsustas seepeale kirikuõpetaja ametist loobuda. Lootused keeleteadlasena Peterburis või Helsingis ametisse asuda osutusid aga petlikuks. JH sooritas kooliõpetaja eksamid ja töötas seejärel algul gümnaasiumiõpetajana Kuressaares, alates 1868. aastast aga Tartus. 1867 tegi JH katse välja anda ajalehte "Eesti Koit", 1870 ajalehte "Mesilane", ei saanud aga võimudelt selleks luba. Laiemale avalikkusele sai ta tuttavaks kõnega I üldlaulupeol 1869, millest sai järgnevaks kümneks aastaks rahvusliku liikumise programm. JH pööras suurt tähelepanu rahvusliku ideoloogia väljatöötamisele, põhjendades oma kõnedes eesti keele ja rahvuse püsimise vajalikkust. 1870 Helmes peetud kõnes püstitas JH eestlastele nõude "saada vaimult suureks". 1870 valiti JH Aleksandrikooli peakomitee presidendiks, 1871 Tartu Põllumeeste Seltsi presidendiks ja 1872 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. 1871 toimetas JH "Eesti Postimehe Lisalehte", avaldas oma tsensuuri "kitsasse väravasse" kinni jäänud töö Eesti ajaloost "Mõni pilt isamaa sündinud asjast" (raamatuna "Pildid isamaa sündinud asjust" 1879). See äratas saksa leeris pahameelt ja Johann Voldemar Jannsen eemaldas JH "Eesti Postimehe" juurest.
Uus periood JH elus algas 1872, mil ta asus kirikuõpetajaks Otepääle. Temast oli saanud rahvusliku liikumise liider, kelle õlul lasus nii Aleksandrikooli kui ka EKmS-i juhtimine. Edenes ka rahvaluule kogumine, algas kogutud materjalide väljaandmine. 1878 toetas JH rahvuslikus liikumises uue etapi algust rähistava ajalehe "Sakala" väljaandmist Carl Robert Jakobsoni toimetamisel. Kuigi meeste vahel oli varemgi hõõrumisi esinenud, oli Jannseni koostöö saksa leeriga Hurda ja Jakobsoni pikaks ajaks ühte leeri surunud. Kui Jakobson aga asus "Sakalas" ründama lisaks baltisaksa härraskirikule ka usku kui sellist, tekkis tema ja JH vahel tõsine konflikt. 1879-80 sattus JH teravasse vastuollu oma sakslastest ametivendadega ja otsustas seetõttu 1880 Eestist lahkuda, minna kirikuõpetajaks Peterburi Jaani kogudusse.
JH lahkumine nõrgendas tema leeri positsiooni kodumaal. 1881 võtsid Jakobsoni pooldajad üle EKmS-i, mispeale JH koos toetajatega sellest lahkus. Nüüd lõhenes rahvuslik liikumine lõplikult. 1883 tagandati JH Aleksandrikooli peakomitee presidendi kohalt. Kartes kooli heaks kogud raha kaotsiminekut, pöördus JH võimude poole palvega sekkuda konflikti. Vastuolusid kasutades lõpetasid need Aleksandrikooli liikumise ja avasid 1888 Aleksandrikooli venekeelse koolina.
Pingeline ametitöö ja tegevus Peterburi eestlaste organiseerimisel võtsid neil aastail enamiku JH ajast. Alles 1886 õnnestus tal Helsingi ülikoolis doktoritööd kaitsta ja asuda seejärel sihikindlamalt tööle rahvaluule kogumisel. Tugipunktiks kujunes siin Eesti Üliõpilaste Selts oma noorte rahvuslaste, eeskätt Villem Reimaniga. 22. II 1888 pöördus JH mitme ajalehe kaudu üleskutsega kogu rahva poole päästa unustusest rahva vaimuvara, vanu laule, muistendeid ja vanasõnu. Üleskutse käivitas esimese tervet maad haaranud rahvusliku aktsiooni, mis pani aluse maailma ühele kõige esinduslikumele rahvaluulekogule ja aitas ühtlasi säilitada rahva usku ja eneseväärikust venestuspoliitika raskeimal surveperioodil.
1890. aastate alguses üritas JH vabaneda kirikuõpetaja ametist ja saada riiklikku toetust oma rahvaluulekogude trükkimiseks. Paraku ei õnnestunud tal ei see ega teine. Venelased pidasid teda saksameelseks ja sakslased eestimeelseks. Pensionile siirduda õnnestus alles 1902. a. alguses. Soomlaste abiga algas töö rahvaluulekogude publitseerimisel, üksteise järel ilmusid trükist mitmed uurimused ja "Setukeste laulud". JH sekkus ka kodumaal toimuvasse. Tema viimaseks avalikuks esinemiseks jäi kõne "Vanemuise" uue seltsimaja avamisel Tartus suvel 1906.
JH suri Peterburis ja maeti tohutu rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule.
Mart Laar
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
Pildid
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee