07:29 esmaspäev, 10.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Benckendorff, Johann Hans Ulrich Nathanael von
1882 - 1919

Benckendorff, Johann Hans Ulrich Nathanael von

Sündis 1882.a. Jäneda mõisaomaniku Aleksander v. Benckendorffi peres. Ta õppis keisrinna Katariina poolt aadlinoorukitele ja riigiametnike lastele rajatud Sankt Peterburi Keiserlikus Lütseumis. Johann v, Benckendorff (hüüdnimega John) oli oma kursuse üks paremaid õppureid ja teda ootas hiilgav karjäär. 1908.a. määrati ta tööle Vene välisministeeriumisse, samal ajal võeti ta tsaari õukonda kammerhärra seisusesse ja veidi hiljem nimetati riiginõunikuks. 1909.a. suunati Johann v. Benckendorff tööle Vene Berliini saatkonda, mis oli enne I maailmasõda Venemaa kõige hiilgavam välisesindus. 1910.a. ülendati ta saatkonna teiseks sekretäriks. Samal aastal suri vana mõisahärra Aleksander v. Benckendorff ja Johann sai Jäneda uueks mõisaomanikuks. Ta alustas ilmselt kohe ka uue mõisa härrastemaja ehitamist, mis sai ta tulevase abikaasa ja rohkearvuliste sõprade meelispaigaks. Siia korraldati lõbusaid väljasõite Berliinist ja Sankt Peterburist kuni revolutsiooni puhkemiseni Venemaal.

1911.a. abiellus Johann Berliinis Maria Zakrevskajaga. Sellest abielust sündisid poeg Paul ja tütar Tatjana. Kui puhkes I maailmasõda, lahkus Vene esindus Berliinist. Johann astus vabatahtlikuna sõjaväkke ja ta määrati staabiohvitseriks Vene Põhjaarmee peakorterisse. 1917.a., kui varises kokku riik ja võim, keda J. v. Benckendorff oli esindanud ja teeninud, läks ta erru. Ta otsustas tuua oma pere Jänedale, et provintsis oodata, mida toob tulevik. 1918.a. aprillis koliski pere Jänedale, Petrogradi jäi vaid abikaasa Maria, kes pidi hiljem järele sõitma, kuid poliitilised sündmused ja Maria armuseiklused lahutasid nad igaveseks.

19.aprillil 1919.a. mõrvati J. v. Benckendorff Jänedal teadmata asjaoludel.

Miks tapeti Jäneda viimane mõisahärra?

Mõisa poisid käinud sakste köögitüdruke juures ehal. Tüdrukud maganud lossi esimesel korrusel. Teoküla moonaka poeg Rudolf Rosenstrauch (kutsuti Rostra poisiks) tulnud õhtul hilja ja roninud lossi läänepoolse rõdu pealt läbi akna sisse. Üks köögitüdrukutest oli aga linnapreili ega teadnud maa kombeid, arvas oma lihtsameelsuses, et varas on sisse tunginud ja tõstis hirmsat kisa, mis peale härra kohale jooksis. Rudolf seisnud silm silma vastu härraga, kes teda oli sõimanud ja lausunud, et pole tema asi, kellega ta köögitüdrukud magavad, aga kuidas julges üks mats tungida härra majja läbi akna öisel ajal.

Rudolfi eest sai karistada tema isa, mis seisnes suusõnalises häbistamises teiste mõisatööliste ees.

Vabadussõjas teenis Rudolf Eesti rahvaväes. 19. aprilli sündmuste ajal oli ta kolmepäevasel puhkusel. 19. aprillil varitses ta mõisahärrat Kalijärve tee ääres "Kuradisilla" juures vallseljakul. Kui mõisahärra lähedale jõudis, siis tulistas kaks korda, pärast veel paar korda, mille järel põrutas hirmsa traaviga Vana-Veski suunas, sealt edasi Aegviitu. Möödudes Teokülas Juuli Tomsonist, kes õue pühkis, hüüdis ta: "Nüüd on kätte tasutud!"

(Juuli Tomsoni mälestused)

Miks tegelikult tapeti Hans v. Benckendorff, pole siiani teada. Kas mõrtsukatöö tegi R. Rosenstrach, pole ka päris kindel, kuigi mees ise aastakümneid hiljem sellega kiidelnud on.

Georg Särekanno

Sakndaalne ja legendaarne Jäneda mõisaproua Maria (Mura) Zakrevskaja-Benckendorff-Budberg

Maria pärines 19. saj. lõpu ühe väljapaistvama juristi (Venemaa peaprokurör ja senaator aastatel 1894-99) krahv Ignati Platonovitsh Zakrevski perekonnast. Maria oli peres neljas ja viimane laps, ta sündis Harkovis 1893.a. Ilusat ja andekat pesamuna hüüti hellitavalt Muraks, see nimi saatis Mariat läbi kogu elu ja jõudis tänu kuulsatele austajatele ka kirjandusse.

Pärast isa ootamatut surma 1905.a., kolis perekond kulukast peterburist Berjozovkaja-Rudka mõisa Ukrainas, kus elu oli odavam, mistõttu jäi Mural ainsana lastest lõpetamata aadlikele määratud kõrgem õppeasutus, mistõttu Mura sai oma hariduse koduõpetajatelt. Tänu loomupärasele andekusele, mis väljendus eelkõige kkelte õppimisel (ta valdas inglise, prantsuse, saksa ja vene keelt) ja suurele lugemusele, kujunes tast avara silmaringiga daam, kes võis uudishimulikele puru silma ajada, nagu oleks ta teadmised saadud Cambridge`ist või mõnest teisest kõrgemast õppeasutusest.

Kui vanemad lapsed olid kodust lahkunud, hakkas ka Maria otsima võimalusi suurilma pääsemiseks. Taoline võimalus avanes 1910.a., kui õde Anja kutsus ta enda juurde Berliini, kus asja abikaasa ja vend Platon olid Vene saatkonna ametnikeks. Murati tutvustati peagi saatkonna sekretärile ja värskele mõisaomanikule Johann von Benckendorffile, kes armus võluvasse näitsikusse koheselt . 1911.a. peeti pulmad ning peagi sündis perekonda kaks last. Mura elu kulges lõputute ballide ja pidulike vastuvõttude keerises nii Berliinis kui ka Peterburis, kus neil oli esinduskorter. Ka 1914.a. puhkenud sõda ei muutnud kuigivõrf Mura elu, abikaasa oli küll sõjaväes, kuid elu Venemaa pealinnas kees sama hoogsalt edasi. Sel preioodil tekkisid Mural tihedad sidemed Inglise saatkonna töötajatega, kellega koos korraldati lõbusaid väljasõite ka Jäneda mõisa.

Olukord muutus pärast 1917.a. bolshevistlikku riigipööret, kui paljud senised tuttavad kas põgenesid maalt, tapeti või sattusid kodusõja erinevate rindejoonte taha. 1918.a. viis Johann von Benckendorff perekonna Jänedale. Mura jäi Petrogradi oma haiget ema põetama. Sama aasta märtsis kohtas ta Briti saatkonna Moskva peakonsulit ja eriemissiooni juhti Robert Bruce Lokharti. Sellest kohtumisest kujunes 6 kuud kestnud kirglik armastuslugu, mis on leidnud kajastamist nii kirjanduses kui filmis. 1918.a. augustis arreteeriti R. B. Lockhart, süüdistatuna atendaadi korraldamises Leninile ja saadeti maalt välja. Ka Mural tuli viibida mõni aeg vanglas. Pärast Lockharti lahkumist tuli Mural dokumentideta ja töötuna võidelda ellujäämise eest, olukorrale lisasid veel traagilisust teade mehe mõrvamisest, ema surm, pettumus Lokhartis, kes oli ta jätnud saatuse hoolde, ning puhkenud sõda Venemaa ja Eesti vahel, mis lõikas ära võimaluse tulla laste juurde.

1919.a. lõpus tutvustas ammune perekonnatuttav Kornei Tshukovski (hilisem tuntud lastekirjanik) Murat Maksim Gorkile, kes kiindus temasse esimesest silmapilgust. Neist said lähedased inimesed paljudeks aastateks. Maria Zakrevskajale on pühendatud ka Gorki üks romaanidest - "Klim Samgini elu".

1921.a. mais õnnestus Mural Gorki abiga pääseda Eestisse laste juurde. Eesti võimud ja baltisaksa aadel suhtused temasse kui bolshevike agenti. Tal õnnestus "süütust" tõestada aadlike aukohtus, kuid sellega probleemid ei lõppenud. Mural puudus kodakondsus, ajutise loa lõppedes pidanuks ta naasma punasele Venemaale, kus polnud enam kedagi, kes teda oma kaitse alla oleks võtnud, sest Gorki oli lahkunud. Selleks, et saada Eesti pass, sõlmis ta fiktiivse abielu parun Nikolai Budbergiga - parun sai raha ja Mura kodakondsuse. 1922.a. lahkus värske "abielupaar" Eestist Berliini, kus nende teed läksid lahku - parun Budberg sõitis Lõuna-Ameerikasse, paruness Budberg aga läks Gorki juurde, kes elas Saksamaal. 1926.a. abielu Budbergiga lahutati. Mura kandis elu lõpuni parunessi tiitlit ja Budbergi nime. Paruness Budberg elas Maksim Gorkiga Saksamaal ja Itaalias, olles asendamatu nii kirjaniku armuasjades kui ka sekretäri ametis, sest Gorki ei osanud ühtegi võõrkeelt. Paar korda aastas külastas ta oma lapsi Kalijärvel, kohtus uuesti vanade tuttavate ja sõpradega, keda saatus mööda maailma laiali paisanud. Ka R.B. Lokhartiga tekkis uus side, kuid vanad tunded ei taastunud, sõbralik vahekord säilitati aga elu lõpuni.

1929.a. viis juhus Mura taas kokku inglise kuulsa ulmekirjaniku Herbert George Wellsiga. Nende tutvus oli alguse saanud juba 1920.a., mil Wells külastas Venemaal Gorkit ja Mura määrati talle tõlgiks. Wells oli juba siis Murasse armunud, nüüd aastaid hiljem puhkes vananevas kirjanikus armutuli uue hooga lõkkele. 1933.a., lahkus Gorki jäädavalt Nõukogude Liitu, Mura ei järgnenud talle, kuid sõprus ja kontaktid säilisid kuni kirjaniku surmani 1936.a. Pärast Gorki lahkumist hakkas H. G. Wells Murale aina tungivamalt peale käima, et nad abielluksid. Neist said küll lähedased inimesed, kuid kõik abieluettepanekud lükkas paruness tagasi. Londonis nad ei elanud isegi ühes majas. Murelik H. G. Wells pihtis:"Ta on nõus minuga elama, minuga lõunat sööma ja minuga magama, aga ta ei abiellu minuga".

Kui Mura oli end Londonis sisse seadnud, hakkas ta korraldama ka laste elu uuel kodumaal. 1933.a. tuli Inglismaale poeg Paul. Tütar Tania pidi saabuma 1934.a. Sellel aastal leidis ka Eesti kultuuriloole oluline sündmus. Nimelt saabus Jäneda Kalijärve tallu, kus nautisid suvemõnusid Mura ja lapsed, Herbert George Wells isiklikult. Ta oli käinud Moskvas kohtumas nõukogude kirjanikega ja Staliniga. Seejärel aga sõitis otse Jänedale, lis veetis oma uue elukaaslasega (Muraga) mõned nädalad, olles pidevalt Eesti ajakirjanduse tähelepanu all. Wells lahkus Eestist koos Mura ja ta tütre Taniaga. Paruness Budbergile jäi see viimaseks visiidiks Eestimaale. 1946.a. suri Welss 76-aastaselt. Mura elus algas uus ajajärk, kus tal polnud enam ühtegi mõjukat austajat, kuid eluraskusi trotsima harjunud naisena ei jäänud ta nüüdki hätta. Ta tegeles tõlkimisega (ligi 20 tõlketööd), ta oli ka PEN-klubi liige. Sõja ajal töötas prantsuse vastupanuliikumise ajakirja "La France Libre" juures. Pärast ajakirja tegevuse lõppu sai tast maailmamainega filmirezissööri Alexander Korda juures välismaiste stsenaariumide retsensent. Pärast Korda surma oli ta paljudele rezissööridele-teatrilavatajatele ajalooalaseks nõuandjaks.

Mura korter Cromwell Road`il oli omapäraseks salongiks, kus viibis palju nimekaid kirjanikke, lavastajaid ja näitlejaid.

Saanud 80-aastaseks, otsustas Mura loobuda palju energiat nõudvast seltskonnaelust ja kärarikkast Londonist. Ta sõitis poja juurde Itaaliasse, et veeta järelejäänud elupäevad vaikuses ja rahus. Jäneda viimane mõisaproua Maria Budberg suri Itaalias 31. oktoobril 1974.a.

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee