15:02 esmaspäev, 21.04.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Härma, Miina
1864 - 1941

Miina Härma
26. I / 9. II 1864 Raadi v. Tartu-Maarja khk. - 16. XI 1941 Tartu
Miina Härmale kuulub eesti muusikakultuuris mitmel alal pioneeriroll. Ta oli esimene naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent. Muusikaga puutus ta kokku alates lapsepõlvest Tartumaal Kõrveküla koolimajas. Tema koolmeistrist isa Johann Hermann mängis hästi viiulit, juhatas laulukoori ning korraldas kihelkonna traditsioonilisi lastepidusid. Miina õppis laulma ja harmooniumil koraale mängima juba enne kooliminekut. Alghariduse sai ta sealsamas kodumajas.
Pärast vallakooli hakkas MH käima Tartus Karl August Hermanni juures klaveritundides. Samal ajal õppis hoolega saksa keelt. Vanematel oli kindel soov anda õpihimulisele tütrele hea haridus. Seda oli võimalik saada üksnes mõnes saksakeelses tütarlastekoolis. MH pandi õppima Tartu Catharina Schultzi kooli, kus oli teisigi eesti tüdrukuid. See kool andis keskhariduse. Ühtaegu õpingutega koolis jätkas MH klaveritundidega, tegi esimesed heliloomingukatsetused ja laulis maarja koguduse segakooris. Osavõttu II üldlaulupeost 1879 hakkas ta hiljem pidama oma muusikalise tegevuse alguseks.
Edusammud muusika vallas ning koolis omandatud saksa, vene ja prantsuse keele oskus andsid 19-aastasele MH-le 1883 julguse sõita Peterburi ja teha seal sisseastumiseksamid konservatooriumi. Esialgu asus ta õppima klaveri erialal, läks aga peagi üle oreliklassi. Selles klassis õüüisid peamiselt eestlased ja lätlased, kellele orelimuusika lähedasem ja organistiamet tuntum. Üliõpilasaastatel peterburis sai MH moraalset tuge ja rahalist abi pastor Jakob Hurdalt, osales eesti seltside tegevuses, andis Jaani koguduse koolis laulutunde ja juhatas lastekoori ( see oli tema esimene töö koorijuhina). Õpingutes edasi jõudnud, alustas ta kontserttegevust. 1886 toimus tema esimene kontsert kodumaal - Tartu Maarja kirikus ja 1889 esimene kontsertreis mööda Eestit. Tema loodud laulud leidsid avaldamist K. A. Hermanni "Laulu ja mängu lehes". Konservatooriumi lõpetas MH 1890 ja otsustas jääda Peterburi, kus oli kindel tutvusringkond ning paremad võimalused teenimiseks ja esinemisteks. 1891 organiseeris Peterburi Eesti Heategeva Seltsi juurde segakoori ja 1892 koolilastekoori. Peterburist sõitis ta kontserdireisidele nii Eestisse kui ka kaugemale - 1893 Saksamaale ja 1894 Inglismaale. 1904 võttis osa Liivimaa talurahva vabastamise 75. aastapäeva puhul korraldatud helitööde võistlusest ulatusliku laululooga Eesti mineviku teemal "Kalev ja Linda".
Teinud endale kontserdireisidega nime ja tundes koduigatsust, naasis MH 1894 Tartusse. veel samal aastal lõi ta oma segakoori, millest kasvas välja hilisem Miina Hermanni Lauluseltsi Segakoor. 1896. a. tähistas teatud pööret tema muusikalises tegevuses. Orelikontserte toimus harvemini, peamine tähelepanu koondus tööle laulukooridega. Interpreet-orelikunstnikku hakkas asendama interpreet-koorijuht. 1896-1903 käis ta oma kooriga esinemas Pterburis, Riias, Pihkvas ja paljudes kohtades kodumaal. Paraku tekitasid koorijuhtimine ja kontserdireisid pigem kulusid, kui tõid midagi sisse. Eelarvet ei suutnud tasakaalustada ka klaveritunnid. Majanduslik ebakindlus tõukas 1903 vastu võtma Matthias Johann Eiseni kutset asuda elama Kroonlinna.
Kroonlinnas elas tollal üle 500 eestlase, seal olid eesti kogudus, kool ja heategev selts, nende ümber koondus eestlaste kultuuriline isetegevus. Alustanud tööd esialgu muusikaõpetajana, kujunes MH peagi Kroonlinna eestlaste kultuurielu eestvedajaks. Heategeva seltsi peoõhtul 1904 kanti ette tema lavateos "Murueide tütar". Hiljem tutvustati seda ka Peterburi, Tallinna ja Tartu publikule. Hinnangud olid positiivsed. MH kui muusikaõpetaja teeneid kasutasid ka Kroonlinna vene haritlaste ja ohvitseride perekonnad. Kõik see andis sissetulekut ja võimaldas lahedamat elamist. MH tõi enda juurde Kroonlinna õdede lapsed ja hoolitses nende eest igati. See muutis ka tema enda elu mitmekesisemaks ja sisukamaks. Üks õetütar, Linda Eenpalu (neiuna Koplus), on oma mälestustes tädile tänusõnu avaldanud. Kroonlinna jäi MH kuni 1915. aastani, mil tsiviilelanikkond sealt sõja tõttu evakueeriti.
Tulnud tagasi Tartusse, leidis MH rakendamist koolitööl. Pikemat aega, 1917-29, oli ta muusikaõpetaja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, pälvides seal õpilaste sügava lugupidamise. Tänapäeval kannab see kool Miina Härma nime. Palju aega kulutas ta Eesti naisüliõpilaste Seltsile, mille vilistlaskogusse ta 1923 astus. Mõistagi jätkus Tartus töö oma kooriga. 1929 andis ta juhtimise üle noorematele. 1931 ühendati tema loodud koor "Vanemuise" muusikaosakonnaga, Seejärel pühendas MH oma energia 1926 tema enda algatusel loodud Muusikalise Hariduse ja Kultuuri Edendamise Seltsi (alates 1930 Tartu Helikunsti Selts) tegevusele. Suutmata siiski elada ilma oma koorita, asutas ta nimetatud seltsi segakoori, mida juhatas veel mõnda aega.
Nimede eestistamise ajal 1935 loobus ta oma saksapärasest perekonnanimest Hermann ja võttis uueks nimeks Härma, mis sai kiiresti üldtuntuks. Pensionäripõlves oli MH samuti alalises tegevuses. Ta püüdis osa võtta kõigist Tartu muusikasündmustest. Ei puudunud üheltki üldlaulupeolt, kus tal tuli tõusta ka dirigendipulti ja juhatada oma laule, seejärel aga vastu võtta publiku aplausi ja lillesülemeid. 75. sünnipäeva puhul 1939 valiti ta (esimese naise ja teise muusikuna) Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna Konservatooriumi auprofessoriks.
MH matusele 20. XI 1941 kogunes peaaegu kogu Tartu. 1965 avati tema kalmul Raadi kalmistul monument.
MH koht eesti muusika ajaloos on auväärne. oreli- ja koorikontsertidega kasvatas ta mitmes põlvkonnas huvi muusika vastu. Sedasama saavutasid tema muusikatunnid koolides ja kodus. ;H loominguline pärand sisaldab üle 200 koorilaulu. Tema lõi "Meeste laulu", mis kujunes otsekui meeskooride hümniks. Laulu- ja tantsupidude repertuaar oleks mõeldamatu ilma "Tuljaku" esitamiseta.
Allan Liim
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
Pildid
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee