02:49 neljapäev, 13.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Grant, Mats
1811 - 1889

Mats Grant
11. / 23. X 1811 Orajõe v. Häädemeeste khk. - 1. / 13. IX 1889 Orajõe v. Häädemeeste khk.
Eesti esimesi laevaomanikke ja kippereid Mats Grant sündis Orajõe kroonumõisas Lettina (Keskülla) rannatalu peremehe hansu kolmanda pojana. Kui isa oli ema surma järel vabadikukohale asunud ja talu vanimale pojale Jürile jätnud, jäi MG koos teiste vendade-õdedega vanema venna kasvatada. (Selles talus sirgus teinegi Mats Grant (1836-84) - MG vennapoeg, kellest sai eesti kirjanduslukku jõudnud Orajõe köster ja kooliõpetaja.) Täisikka jõudnud, loobus MG sulaserollist kodutalus. Orajõe mõisaloendites on ta 1834 kirjas kui vallaline mõisateenija, 1850 aga kui suure pere isa ja Kabli Reino talu rendiperemees. 1836. a. paiku abiellus MG Kabli Reino eelmise peremehe Peter Kleini naiseõe Lenoga, kes sünnitas talle 5 poega ja 4 tütart. Sellesse ajavahemikku jääb kohalike randlaste meresõidu ja -äri algus, millele panid aluse kohalikud mõisnikud ja kroonumõisate rentnikud. Votlveti mõisnik Heinrich von Stryk laskis saarlastest paadimeistritel ehitada Orajõe rannas mitu suuremat purjepaati, mis mehitati kohalike randlastega ja pandi vedama mõisa- ja kroonumetsast langetatud kütte- ja tarbepuid Pärnusse ja Riiga. Peagi hakkasid ettevõtlikumad rannatalupojad äris iseseisvalt kaasa lööma. Tavaliselt mitme peale ehitati purjekas, millega kurseeriti kodumaa ja Riia vahet, peamiseks lastiks kodune silk.
MG oli ettevõtlik ja edukas kipper, kes peamiselt kaldamärkide järgi orienteerudes ("metskapten") seilas kodusel Liivi lahel, aga hakkas ette võtma ka riskantsemaid merereise: käis Rootsis ja Saksamaalgi. Sinna veeti peamiselt soolatud räime ja vimba, aga ka vilja ja jahu, mets- ja koduloomade nahku, mida osteti sisemaa talunikelt silkude eest. Rootsist toodi rauakaupa, Gotlandi saare kuulsaid käiasid, mitmesuguseid tarbe- ja riietusesemeid, Saksamaalt aga peamiselt soola ja odavat alkoholi. Tõelise hoo randlaste meresõidule andis Krimmi sõda ja Läänemere blokaad Inglise ja Prantsuse sõjalaevade poolt 1854-55, mis sünnitas salakaubanduse.
Blokaadi tõttu tekkis Riias ja Pärnus suur soolapuudus, mis kandus ka randa ja sisemaalegi. Randlased-meresõitjad eesotsas MG-ga tegid rohkesti õnnestunud soolaretki Saksamaale ja Rootsi. Nüüd oli jaksu osta riigilt ja mõisnikelt suuri metsalanke, kust saadi nii laevaehitus- kui ka müügipuud. Varsti lisandus uus soodne teenimisvõimalus - kipsivedu Riiast Peterburi.
MG ehk vana Grant oli neid mehi, kes 1860. aastaist peale Kabli ranna laevaehitusplatsiks muutsid. Küll ühe, küll mitme mehe ettevõttena ehitati, taglastati ja veeskati saarlastest laevameistritest käe all üksteise järel kümneid suuri purjelaevu, mis kõlbasid juba ookeanisõiduks. Esimesena valmis kevadel 1861 MG 200-tonnise kandejõuga kaljas "Markus". 1860. aastaist, kui sellele lisandusid kuunarid "Anna Emilia" (1871) ja "Delfiin" (1874), võib rääkida juba Grantide laevandusettevõttest.
Tõsise hoo andis sellele MG väimees Jakob Markson (1840 Pärnu-Jaagupi - 1930 Kabli), kes abiellus MG noorima tütre Doraga. J. Markson, kes algselt tegeles tuuleveskite ehitamisega, liitus laevaehitajatega. Abiellumise järel asus ta Granti laevaäri ehitustööde korraldajaks ja sõitis mõnda aega äia laevadel metskaptenina ka merd. MG ise tõmbus sel ajal aastate, jõukuse ja laevade lisandudes juba meresõidust tagasi. Tänu 1864 avatud Heinaste merekoolile võis valida juba koolitatud ja paberitega laevajuhte oma rannast ja oma perestki.
1880, kui kroonumaade reguleerimise järel ka kroonutalupoegadel maa pärisostmiseks võimalus avanes, sai MG lõpuks ka taluomanikuks. Esimesena Orajõe peremeestest 24. III 1879 taluostusoovi sisse andes märkis MG, et ta on otsekohe valmis Pärnu renteis kogu nõutava summa sularahas maksma.
Koos väimehega jõudis MG neil aastail ehitada veel kahemastilise kaljase "Sirius" (1886) ja kolmemastilise kuunari "Jupiter" (1887, 338 brt), millega J. Markson alustas soolavedu Inglismaalt Valgesse merre ja sealt Muurmani rannikult soodsalt ülesostetud ja otse laevadesse soolatud tursakala vedu Peterburi.
MG suri 78 aasta vanuses närvipõletikku. Ta elas üle oma vanima poja Jüri (1842-82), kes suri taluperemehe ja Orajõe vallavanemana, ja ka noorima poja Jaani (1857-85), kes hukkus tüürimehena detsembritormis Põhjamerel.
Kabli Reino talu päris ja laevandusettevõtte juhiks sai MG poeg - kapten Mihkel Grant (1845-1913), kes koos õemees J. Marksoniga andis tooni kogu Orajõe valla elus. Veel MG eluajal olid nad saanud suurmaaomanikeks, ostes Orajõega piirnevalt Vana-salatsi mõisalt 828 vakamaa suuruse Kiusumetsa mõisamaakrundi koos talude ja metsaga, mis koos elanikega 1888 nende taotlusel Orajõe kroonuvallaga liideti. Üksteise järel olid mõlemad mehed mitu aega Orajõe vallavanema ametis, lõid kaasa seltsielus (J. Markson organiseeris kohaliku karskusseltsi), toetasid metseenidena Heinaste merekooli, kus nad olid ise või nende pojad õppinud. Kaptenite ja reederitena laiendasid nad koos MG teiste poegadega (Rein 1853-1907) ja Otto (1855-1914) Grantide laevandus ettevõtet. MG järglaste ja J. Marksoni poolt ehitati 1890. aastaist kuni I maailmasõjani 15 3-4-mastilist laeva, millest väljapaistvaimad olid kuunarid "Veenus" (1891), "Uranus" (1892), "Arcturus" (1899), "Vega" ja "Mats" (mõlemad 1901). J. Markson asutas 1896 Koola poolsaarel Gavrilovos tööstusliku tursapüügiettevõtte, mida laiendasid veelgi tema naisevend Rein Grant ja poeg Kristjan Markson (1875-1913).
1920 alustasid MG pojapojad Kablis ettevõtte suurima (404 brt) ja uhkeima laeva, MG noorima poja järgi ristitud kuunari "Jaan Grant" ehitamist. 1922 läks laev merele, kuid uppus juba järgmise aasta jõulude ajal Lääne-Aafrika kaldamadalikul. Pärast seda lööki hakkas Grantide laevandusettevõte silmanähtava kiirusega hääbuma, sest purjelaevade aeg sai täis ja oma osa mängis ka üldise konjuktuuri muutumine Läänemerel ja selle rannikuil.
Tiit Rosenberg
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee