23:46 pühapäev, 18.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Suburg, Lilli
1841 - 1923

Lilli Suburg
20. VII / 1. VIII 1841 Uue-Vändra v. Vändra khk. - 8. II 1923 Valga
Ärkamisaja kirjaniku, ajakirjaniku, tütarlastekoolipidaja ja naisõiguslasena tuntud Lilli (ristinimega Caroline) Suburg sündis Rõusa mõisa aidamehe perekonnas. Varsti pärast tütre sündimist asuti elama Vana-Vändra mõisa, kus isa sai opmani ja ema juustumeistri koha. Need ametid andsid korralikku tulu, nii et mõne aasta pärast võidi kogu mõis rendile võtta. Jõukusega kaasnesid saksa keel ja elulaad. LS õppis algul koos mõisnike lastega koduõpetajanna käe all, seejärel erakoolis ja Pärnu Kõrgemas Linnatütarlastekoolis. Viimane jäi haiguse tõttu lõpetamata. Koduõpetajanna eksamid sooritas LS eksternina kümmekond aastat hiljem.
Vahepeal oli LS-i isa omandanud Vändra lähedal Sikanas suure tüki metsamaad, hiljem ka veel kolm naabruses asunud talu ja rajanud Waldburgi-nimelise karjamõisa. LS asus sinna elama, abistas vanemaid majapidamises ja õpetas nooremaid õdesid-vendi. Tervisehäired andsid aga jätkuvalt tunda ja sundisid tihti jääma mitmeks kuuks voodisse. Aeg-ajalt sõitis LS lähedal asuvasse Massu karjamõisa, kus mõisapreiliga abiellunud koduõpetaja Johann Bolz oli loonud vabameelse salongi kirjandusega tutvumiseks ja mõtete vahetamiseks. Nendel aastatel luges LS palju, peamiselt saksakeelset ilukirjandust, aga ka ühiskonnaelu ja naisküsimust käsitlevaid raamatuid. Muu hulgas süvenes ta Jean Jacques Rousseau ja Johann Heinrich Pestalozzi teostesse ja sai J. Bolzilt näpunäiteid pedagoogilistes küsimustes.
Pöördeliseks momendiks LS-i tõekspidamistes ja elus kujunes tutvumine Carl Robert Jakobsoniga, kes oli 1872 elama asunud Vändrasse ja hakanud külastama Waldburgi. Nende kokkusaamiste mõjul ärkas LS-is rahvustunne. Jakobsoni ergutusel kirjutas ta oma esimese algupärase jutu "Liina", mis ilmus trükis 1877. See autobiograafiliste sugemetega teos, kus kirjutati eesti tütarlapse võitlusest saksastumisega koolis ja ühiskonnas, kutsus esile terava vastukaja baltisaksa ringkondades. Ühtaegu sai autori isik ja nimi laiemalt tuntuks, temas hakati nägema nii kirjanikku kui ka naisõiguslast. 1878 pakuti LS-ile "Perno Postimehe" peatoimetaja kohta, mille ta Jakobsoni soovitusel vastu võttis ja aasta jooksul seda vanameelset ajalehte radikaalsele "Sakalale" lähendada püüdis.
Vahepeal oli Suburgide Waldburgi majapidamine hakanud alla käima. Põhjuseks üle oma võimete elamine. Perekonnas tekkisid lahkhelid. 1880 müüs isa karjamõisa ning jättis endale ainult osa põllumaast ja veski. Ema ja tütred olid tehingu vastu. LS otsustas kodust lahkuda. Koos kasutütar Anna Wiegandtiga siirdus ta Pärnusse ja elatus esialgu tundide andmisest. 1882 asutas saksakeelse eraalgkooli eesti tütarlastele hariduse andmiseks. Pärnus võttis LS osa ka seltsielust, pidas kõnesid, tegi näitemängu ja korraldas näitusmüüki. Paljudel juhtudel tõukas teda tagant lootus saada sel viisil lisasissetulekuid oma kooli ülalpidamiseks.
Viljandimaa rahvuslike tegelaste soovitusel viis LS 1885 kooli üle Viljandisse. See samm õigustas ennast. Õnnestus üürida paremad ruumid, õpilaste arv suurenes 80-ni (nendest 50, maalapsed elasid pansionis) ja paranes kooli majanduslik olukord. LS võis rõõmu tunda. Lõpuks ometi oli tal kõik - maja, lastepere ja rahaline kindlustatus, et kujundada ihaldatud omanäoline kasvatusasutus. LS pööras suurt tähelepanu õpilaste mõistuse teritamisele, heade tundmuste kasvatamisele ja iseseisva otsustusvõime arendamisele. Ta eitas tuupimist ja vältis karistusi. Kuigi õppetöö oli saksakeelne, toimus see kindlasti eesti meeles. Üks tema õpilasi Mari Raamot kirjutab oma mälestustes: "Lilli Suburg jutustas meile palju hivitavat Jakobsonist, Kreutzwaldist, Kirjameeste Seltsist ja Lydia Koidulast, kes oli ta kooliõde Pärnus ja kellega nad kooliaastate jooksul ühes pingis olid istunud." 1887 taotlesid LS ja tema kasutütar luba avada 7-klassiline I järgu tütarlastekool, kus õppetöö oleks toimunud viies nooremas klassis saksa ja kahes vanemas vene keeles. Taotlus lükati tagasi. Venestusreformide käigus tuli 1892 kõigis klassides üle minna venekeelsele õppetööle. LS andis siis kooli juhtimise üle kasutütrele, kes sai võimudelt loa pidada 5-klassilist II järgu tütarlastekooli. Sellisena tegutses LS-i rajatud kool veel 6 aastat.
Õppetöö kõrval jätkus Viljandis LS-i ajakirjanduslik ja kirjanduslik tegevus. Aastail 1887-94 andis ta välja esimest eesti naisteajakirja "Linda", mis oli mõeldud naiste vaimseks arendamiseks, õpetamiseks, kasvatamiseks ning nende õiguste kaitseks. Ajakirja juhtkiri oli tavaliselt pühendatud naisküsimusele või seltsielule. Järgnesid ilukirjanduslikud palad, ülevaated ajakirjandusest, kodu- ja kooliteemalised kirjutised, mõne tewadusharu tutvustamine ning muu üldhariv lugemisvara. "Linda" veergudel ilmusid ka LS-i memuaarilised kirjatööd.
LS-i ilukirjanduslik looming koosnes põhiliselt jutustustest, mille kunstiline väärtus polnud küll kuigi kõrge, kuid temaatika ise ajastu probleemidega seotud ja seetõttu aktuaalne. Tema viimane suurem jutustus oli 1900 "Postimehe" joone all ilmunud "Linda, rahva tütar", mis püüdis esitada haritud eesti naise ideaalkuju. Hiljem tegeles LS põhiliselt oma mälestuste kirjapanekuga. 1923-24 ilmunud "Suburgide perekond" on trükki jõudnutest tähelepanuväärivaim. LS-i käsikirjalisi memuaare säilitatakse Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis.
1899. a. alates elas LS põhiliselt Lätimaal Hoomulis oma kasutütre ja väimehe juures. Seal Egeri talus õpetas ta ümbruskonnas elavaid Eesti lapsi. Aeg-ajalt käis ta külas õdedel valgas, kus tema elu 1923 lõpule jõudis. LS maeti Vändra kalmistule. 1926 püstitati sinna hauasammas. 1982 tähistasid viljandlased tema koolimaja ja "Linda" toimetuse asukoha mälestustahvliga.
Kirjanduslike huvidega oli ka LS-i noorem õde Laura Suburg (1853-1928), kellelt ilmus kaks raamatut ja jutte perioodikas.
Allan Liim
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee