09:52 pühapäev, 20.04.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Lembitu
... - 1217

Lembitu
12. sajand - 21. september 1217
Kevad 1211 oli eestlaste muistses vabadusvõitluses (1208-1227) üks sündmusterikkamaid. Kaht vanemat Sakalast teab kroonik sel puhul esile tõsta nimeliselt. Need on Lembitu ja Meme, kes oma väega läksid üle Ümera jõe, jõudsid kiriku juurde ja panid selle põlema, rüüstasid kõik, mis preestrile kuulus, kogusid üle terve kihelkonna kariloomi ja palju muud saaki, tapsid kõik mehed, keda nad kätte said, viisid vangi naisi, poisse ja tütarlapsi, nii et "tõusis suur häda kogu Liivimaa piirialal".
Kroonikas mainitud preester polnud keegi muu kui kroonikakirjutaja ise, Ümera lätlaste hingekarjane 1208. aastast peale Henricus de Lettis - Läti Henrik. Tema vastne kirikukihelkond keskusega Papendorfis (läti keeles Rubene) oligi eestlaste seekordse retke objekt.
Lembitu nimi esineb Henriku kroonikas kokku 14 korda (kujul Lembitu, Lembitus, Lembito, Lembita, Lambito, Lambite, tähendab arvatavasti armastatu, vrd. soome lemmitty), millega ta tõuseb paarikümne sagedamini nimetatud kroonikategalase hulka. Teistest eestlastest on kroonikas Pudiviru vanema Tabelinuse nimi kolmel korral, Meme, Wottele, Maniwalde, Lembitu vend Unnepewe, Vytamas (peetud ka lembitu lisanimeks tähendusega "võidumees") Sakalast ja Kyriawanus Virust igaüks üks kord.
Lembitut ja Memet nimetab kroonik seniores de Sackala, mis on õigem tõlkida mitte "Sakala vanemad" vaid "vanemad Sakalast", rõhutamaks, et tegemist polnud kogu maakonda, vaid selle üht osa juhtivate meestega. Läti Henriku maile toimunud retke kirjeldusest ilmneb see täiesti selgesti - sakalaste sõjakäigule Asti järve ümbrusesse kuni Ümerani järgneski kohe nimetatud retk "teise sõjaväega". Küll paistavad need kaks sõjakäiku olnud omavahel kooskõlastatud. Lembitu ja Meme olid tõenäoliselt kihelkonnavanemad Sakala põhjapoolsemais kihelkonnas, hilisema Suure-Jaani alal. Kroonik mainib Lembitu küla (villa Lembiti, lad. villa võib tähendada ka üksiktalu, mõisat) Navesti jõe ääres ja Lembitu linnust, "mida kutsutakse Leole". Viimast on üldiselt samastatud Lõhavere linnusega, Lembitu küla/mõis võis asuda hilisema Lõhavere mõisa, võib-olla aga Olustvere läheduses.
Läti Henriku kimbutamisele vastasid ristisõdijad Riiast, Mõõgavendade orduvennad, liivlased ja lätlased juba sügisel 1211 omapoolse retkega Lembitu valdustesse. vaenuvägi liikus mereäärset teed Pärnu jõe suudmeni ja pöördus sealt metsi ja soid pidi Põhja-Sakalasse. Kogunemiskoht - maia - oligi Lembitu küla juures. Rüüstati ümbrust ja osa jõudis välja Järvamaa piirini. Enne koduteele asumist olevat pandud tuli otsa ka Lembitu linnusele. Retk, mida hakati nimetama "põhjatuks", ei toonud ründajaile siiski erilist edu: juba enne Sakalasse jõudmist nõrkes palju hobuseid, Lembitu külas toimunud tapluses said surma sõjakäigu peamised õhutajad Beverini vanemad Dote ja Paike. Edaspidi tegutses Lembitu veelgi agaramalt ja tema mõju hakkas järjest enam ületama oma kihelkonna piire.
1212. a. alguskuudel, kui sakslased olid korraldanud suurema retke kuni Järvamaani, tungisid Eestisse omakorda venelased ja jõudsid Varbolani harjus. Sakala ja Ugandi kõigis kihelkondades algas väe kogunemine, milles Lembitu oli üks peainitsiaatoreid. Oma lähima kaaskonnaga asus ta jälitama Sakalas ristimist alustanud preestrit Salomoni, sai selle kätte ja tappis preestri koos tõlkide ja kogu saatjaskonnaga. Seejärel asus Lembitu kogutud väe eesotsas teele läbi Ugandi ja ugalasi kaasa võttes tungis Venemaale ning rüüstas Pihkva linna. Kuigi seda retke on üritatud ka kahtluse alla seada väitega, et Vene kroonikad pole seda nimetanud, leiab Läti Henriku kirjeldus tegelikult siiski ka Vene allikais kaudse kinnituse ja sõjakäigu toimumise faktis pole põhjust kahelda. See aga tähendab, et oldi valmis pidama võitlust kahel rindel, nii sakslaste kui ka venelaste vastu.
Muistse vabadusvõitluse esimese perioodi (1208-12) lõpuks oli Lembitu kujunenud ristisõdijate üheks kõige arvestatavamaks vastaseks. Seetõttu toimus vaherahu lõpul 1215, pärast sakslaste retke Läänemaale, järgmine rünnak just Lembitu vastu. Linnus, mida seekord nimetatakse ka Sakala linnuseks, vallutati ja rahvas ristiti, ka Lembitu, see perfidissimus (kõige truudusetum, salakavalam, ohtlikum, väga truudusetu). Linnuse vanemad, Lembitu koos teistega, viidi kaasa, vabastati aga peatselt ja lasti oma maale tagasi, kui nad oma pojad olid pantvangiks andnud.
1217 tõusis Lembitu, nüüd nimetatud pealikuks (juhiks) ja vanemaks (princeps et senior), üle-eestilise vastupanu etteotsa. Pärast Otepää tagasivallutamist koostöös venelastega 1217. a. algul tekkis reaalne lootus ristisõdijad otsustavalt tagasi lüüa. Toetudes Novgorodist saadud lubadustele tulla suure sõjaväega "Liivimaa kirikut hävitama", saatis Lembitu sõjakutse üle kogu Eesti ja navesti jõe äärde kogunes 6000 meest Läänemaalt, Revalast, Harjust, Virust, Järvast ja Sakalast. Tulemata jäid vaid ugalased, sel momendil eriolukorras, kahjuks puudusid ka saarlased. Liisk langes 21. septembril 1217 Viljandist umbes 10 km kaugusel Madisepäeva lahingus. Sakslaste eliitvägi koos lätlaste ja liivlastega saavutas võidu, Lembitu langes, Henriku mõneti kahtlust ärataval seletusel lätlase Veko käe läbi. See oli raske kaotus, mitte aga muistse vabadusvõitluse lõpulahing. Eestlaste vastupanu kestis mitme tõusu ja langusega veel peaaegu 10 aastat.
Lembitu ei olnud eestlaste ainus silmapaistev rahva- ja väejuht muinasaja lõpul, kahtlemata oli ta nende seas aga üks kõige mõjukamaid. Ka vastasleeri krooniku teadetest nähtub lembitu leppimatus vaenlastega, isiklik vaprus, algatusvõime ja oskus üldist olukorda hinnata. Nii tõusis kohaliku tähtsusega vanem ülemaalise ürituse juhtisikuks ja aeg on kujundanud temast rahvuskangelase, muistse vabadusvõitluse sümboli.
Sulev Vahtre
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
Pildid
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee