02:52 neljapäev, 13.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
RaplamaaAlevid
  Käru alevik

Käru alevik asub Rapla maakonnas Rapla-Türi maantee ja Käru jõe ääres ja on samanimelise valla keskus. 2000. a. elas alevikus 466 inimest.

Küla on esimest korda mainitud 1435 (Kerro). Käru mõis asutati 1632. a.

Aleviku vanim hoone, 17. sajandi viimasel veerandil ehitatud mõisa vana peahoone, on nüüd metskonna käsutuses. Vanapärane ehitusstiil on vaatamata hilisematele juurdeehitustele hästi säilinud.

Uus mõisahoone ehitati 19. sajandi algupoolel. 17. detsembril 1905 põletati see ülestõusnute poolt maha. Hiljem taastatud hoone on nüüd Käru kooli käsutuses. Koolimaja ümbritseb varjurikas park, mida põhjast piirab Käru jõgi ja lõunast jõkke suubuv oja. Viimane oli minevikus üles paisutatud ja moodustas mõisa esiküljel kena tiigi. Nüüd on see taastatud.

1851. a. müüsid Pilarid Käru mõisa 95 000 rubla eest Ditmaritele. Alates 1857. a. kuni elu lõpuni elas siin Carl Voldemar v. Ditmar (1822-1892), kes on teaduslukku läinud Kamtśatka uurimise klassikuna.
Eesti kultuurilukku on läinud mees kui esimese teadaoleva lasteaia asutaja - selles käisid ka Käru mõisateenijate lapsed.

Käru ümbrus on metsarohke tasandik, mida läbivad Pärnu jõe ülemjooksu lisajõed. Hõreda asustuse keskuseks on raudteejaama juurde kujunenud Käru aleviku lähedasel teeristil on säilinud vana sammastega kõrtsihoone, milliseid on meil üdiselt vähe järele jäänud. Looduslikult on huvitav Käru jõe ilus lammorg Käru asundusest lõuna pool.

Käru metskonna endise Allipa vahtkonna Vanale talu maal kasvab Vanale pärn. Puud silmitsedes on raske uskuda, et tegemist on tõesti ühe puuga. Ühest ja samast kohast kasvab välja 21 erineva jämedusega tüve. 1997. a. oli jämedaima tüve ümbermõõduks rinnakõrguselt 180 cm ja kõrgeima ladva kõrguseks 28 m. Vanale pärn võetud looduskaitse alla (Hendrik Relve, 2003).

Kirj.: Paidla, A. Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1991


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee