|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Kehtna alevik
Kehtna alevik asub Rapla maakonnas Kuusiku (kohapeal ka Rõue) jõe ülemjooksul ja Tallinna-Viljandi maantee ääres. Samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 1419 elanikku.
1. jaanuaril 2010. a. oli elanikke 1260.
Kehtna mõisa kohta on esimesed teated aastast 1470 või 1485 (vastavalt Kectel või Hof Kechtenal).
Varaklassitsistlik härrastemaja ehitati 1790.-ndate aastate alguses. 1905. a. põlenud mõisahoone taastati aastatel 1906-10 ning sai siis praeguse barokse ilme.
Kehtna suurim looduslik vaatamisväärsus on hoonet ümbritseb ligi 5 ha suurune park. See on üks liigirohkemaid parke Eestis - üle 110 puu- ja põõsaliigi, neist 80 on võõramaise päritoluga. Park on arvatavasti rajatud üheaegselt mõisa peahoonega ning sajand hiljem rekonstrueeritud Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti (1853-1938) projekti järgi. Pargi idaosas on avaraid muruväljakuid, pargi edelaservas tiik väikese saarekesega selle keskel.
Pargis on II maailmasõjas langenute mälestusmärk (1968, L. Rosin).
Kasut. kirj.:
Eesti arhitektuur. Ãœldkoostaja V. Raam. Tln., 1997.
Paidla, A. Raplamaa. / Siin ja sealpool maanteed. Tln., 1991.
Raplamaa mõisad. Voldik. Rapla Maavalitsuse väljaanne.
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
