17:47 neljapäev, 25.04.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
RaplamaaAlevid
  Juuru alevik

Juuru alevik asub Rapla maakonnas Purila-Kose maantee ääres, 16 km Raplast kirdes ning on amanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmetel elas Juuru alevikus 629 elanikku, 2010. a. oli elanikke 559.

Esmateade aleviku kohta pärineb aastast 1241 (Juriz), mõisa kohta aastast 1682 (Joerden).

Juuru vanim osa on kiriku ümbrus. Vanad kalmeleiud kiriku ja bussipeatuse vaheliselt alalt tõendavad, et seal oli muistsete eestlaste matusepaik. Arvatakse, et kaks ohvritamme Staadioni tänava ja Juuru ümbersõidutee vahel põllul on viimased puud sel kohal asunud ohvrihiiest. Ka oma nime olevat Juuru saanud risti-rästi läbipõimunud tammejuurte järgi.

13. sajandi algupoolel sai Juurust tihedasti asustatud kirikukihelkonna keskus. Juuru kirik on maakonnas vanim, ehitatud 1238. aastal puukirikuna. 15. sajandil ehitati ulatuslikult ümber (pühitsemise aasta 1498) kivikirikuks, seetõttu võib seda tinglikult pidada keskaegseks arhitektuurimälestiseks. Praeguse ilme sai 19. sajandi lõpus, kui tõuke ümberehituseks andis talunike jõukuse kasv ning Tallinnas valitsevaks saanud uued arhitektuurisuunad. Kirikus on säilinud puunikerdustega kantsel ja altar 17. sajandist, huvipakkuvad on rikkalike klaasimaalingutega kaetud aknad ning kirikuriistad.

Juuru õigeusu kirik (Vassili Suure kirik) ehitati 1896. aastal ning oli Eestis erandlik nurgakellatornidega kirik. Nõukogude võimu aastatel tegutses kirikus metallitöökoda, seetõttu on kiriku seisukord kahetsusväärne, hävinud on kirikutornid.

Juuru kirikumõisa härrastemaja on ehitatud 17. sajandist pärit hoonetüübi eeskujul 8-toalisena. Härrastemaja ümbritseb kõrvalhoonete ansambel.


Juuru kihelkonda kuulus üle 20 küla. Enamik neist läänistati juba samal sajandil.

Esimene kirik valmis 1238. aastal ning see oli puust. 1498. a. valmis ühelööviline kivikirik. Oma praeguse kuju omandas Juuru kirik aastail 1893-95 toimunud ümberehituse tagajärjel.
Kirikut ümbritseb kirikuaed, mida kasutati keskajal kalmistuna. Sellest ajast on säilinud viis rõngasristi. Kui 18. sajandil keelati kirikuisse matmine, sai kirikuaiast saksarahva matusepaik. Teiste hulgas leiame siit Mahtra sõja aegse Mahtra mõisaomaniku Constantin v. Helffreichi hauda märgistava suure malmristi. Kirikuaia lõunaväraval on päikesekell.
Juuru pastoraadis sündis üks esimesi eesti keele ja folkloori uurijaid A. F. J. Knüpffer (1777-1843).
Kultuurilooliselt oluline Juuru köstrimaja sai 1924. a. tulekahjus tugevasti kannatada, kuid taastati endisel kujul. Majale paigutatud memoriaaltahvlil on kiri: "Siin peatus Eduard Vilde 1901. a., kui ta käis romaanile "Mahtra sõda" ainet kogumas"

Tähelepanu väärib suur omapärase võraga saar endise pastoraadi juures (ümbermõõt 4 m, kõrgus 17 m). Saarel on  ligi 25 m pikkune haruldane horisontaalne haru. Ühe peaharudest murdis maha 1967. a. augustitorm. Alevikus kiriku lähedal kasvab veel mitu põlispuud, nagu vana kastan (ümbermõõt 2,9 m, kõrgus 12 m) ja dekoratiivse võraga pärn, mille vanust hinnatakse üle 300 aasta (ü. 3,4 m; k. 20 m).

Juuru apostliku õigeusu kirik on Eestis erandlikult nurgakellatorniga historitsistlik sakraalhoone. Ehitatud 1892-96 (E. Bernhard). Suhteliselt vaese dekooriga välisarhitektuuri iseloomustab meisterlik teostus. Sisustus ei ole säilinud.

Juuru vallamaja oli lapsepõlvekoduks Eesti ühele kuulsamale ooperilauljale Benno Hansenile (1891-1952), kelle isa töötas siin vallakirjutajana.
Juurus on oma nooruses töötanud kuulus loodusteadlane Johannes Piiper (sünd. 1882. a. Tallinnas).

Juuru kant on tihedalt seotud Mahtra sõja sündmustega. Juuru oli siis oluline keskus, kuhu tuldi nõu ja abi saama: Eeru kõrtsis uuriti äsja väljaantud talurahvaseadust, kirikhärra Johann Georg Bergi käest käidi selgitust küsimas segasemate seadusepunktide kohta, Juurust saadeti laiali sõjakutse. Vastuolulist osa sõjasündmustes etendas kohalik pastor Berg.
Mahtra Talurahvamuuseum on loodud Mahtra meeste sangarliku vastuhaku põlistamiseks, kuid täidab ka maakonna koduloomuuseumi funktsioone. Muuseumi loomise hingeks oli kohalik kooliõpetaja Ants Kruusimägi (1909-1987). Muuseumi filiaal on endine Eeru kõrts.

Juuru mõis asub Juuru kirikust umbes 1 km põhja pool.

Kirj.:
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1997.
Paidla, A. Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln. 1991

Vaatamisväärsused (tähistatud tärniga) ja kaitsealused objektid Juuru alevikus ( materjal pärineb Juuru valla koduleheküljelt):

Juuru Atla-Eeru kõrtsihoone, 1840
Juuru kirik, 1498 (1895)
Juuru kirikuaed
Juuru kirikuaia piirdemüür koos värava ja päikesekellaga
Juuru kirikuaia kabel
Juuru pastoraadi peahoone
Juuru pastoraadi piirdemüürid
Juuru kirikukooli hoone
Juuru mõisaansambel
- peahoone
- valitsejamaja
- tall-tõllakuur
- ait-elamu
- jääkelder
Juuru Vassili Suure kirik, 1896*
Juuru (EAÕ) kalmistu
II maailmasõjas hukkunute ühishaud (Juuru kalmistul)
Adamsoni veski, 20. saj. alg.*
Juuru vallamaja*




VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee