17:02 esmaspäev, 15.10.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
RaplamaaAlevid
  Alu alevik

Alu alevik asub Rapla maakonnas Rapla vallas 4 km Raplast loodes. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 958 elanikku.

Alut on külana esimest korda mainitud 1241 (Alafae), mõisana 1409 (Alven, hiljem Allo).
Alu mõisa peahoone valmis 1868. a. (kavandas P.Alisch). Neogooti stiilis valminud ehitis on selle ehitusstiili üks parimaid näiteid Eestis. Peahoone arhitektuurile omane suurejooneline lihtsus avaldub ka seda ümbritseva ansambli kujunduses. Alu mõisa parki hakati rajama üheaegselt lossiga 19. sajandi kolmandal veerandil. Suure, põhimõtteliselt kohalikest puu- ja põõsaliikidest koosneva pargi üldpindala on 11 ha, millest 4 ha võtab enda alla 7 tiiki (neid varustab veega Nihu oja). Suurimas tiigis on kolm puudega kaetud saarekest. Põlispuude varju jäävad kõrvalhooned - valitsejamaja, kuivati (1884) ja tallid loovad esindusterritooriumile sobiva fooni.
Alu mõisa viimased omanikud olid rootsi päritoluga Lilienfeldid. Võõrandatud mõisahoonesse toodi 1923. a. algkool, mis töötas seal üle paarikümne aasta. Tänaseks on mõis restaureeritud Kaitseliidu poolt.

14. detsembril 1905 toimus lossi juures kokkupõrge ülestõusnute ja tragunite vahel. Ülestõusnud kindlustusid mõisahoones ja tragunid ei suutnud seda vallutada. Tragunid lahkusid õhtul kaht haavatut kaasa võttes. Ülestõusnuist sai surma kaks meest. Mõisahoone seinal on seda sündmust meenutav mälestustahvel.

Alu alevikku ümbritseb Kalevi küla - nii on ümber nimetatud endine Alu asundus. Uus nimi tuleneb Kalevi talust, mille kõrvale ehitati Rapla riigimajandi tootmiskeskus. Algselt oli selles paigas Nihu küla, mille kohta on esmateade aastast 1409 (Nyhko). 1690. a. küla enam ei mainita, ilmselt oli ta selleks ajaks juba mõisastatud.
Tootmiskeskuse põhjapiiril on arheoloogiamälestisena kaitse all olev Kabelimägi, mis on 15.-18. sajandist pärinev kalmistu. Tootmiskeskuse lõunaserval on põllu sees kultusekivi.

Nihu külas on Eesti TA akadeemiku biloogiadoktor Artur Linnu (1922-1990) noorpõlvekodu.

Paidla, A. Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1991


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee