16:17 esmaspäev, 19.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
PärnumaaAlevid
  Tõstamaa alevik

Tõstamaa alevik asub Pärnu maakonnas ning on samanimelise valla keskuseks. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 706 inimest.

Esmakordselt on Tõstamaad mainitud Tõstamaa piiskopimõisana 1553. a. (Testama). 19. sajandil oli see vaheldumisi Stael v. Holsteini ja Helmerseni perekonna valduseses.

Asula tekkis kiriku ümber 19. sajandi lõpul, aleviks nimetati 1976. a. Tõstamaa kirikuhoone on valminud aastatel 1763-1768 ning on suurepärane näide kohalike ehitusmeistrite loomingust. Hoone on raskepärane suhteliselt madal ehitis omapäraste paksude tugipiitade ja siseruumidega. Siin on filmitud stseen filmi jaoks "Tütarlaps mustas".

Kõrvaltee viib kahe luite nagu väravasammaste vahelt läbi sinna, kus Tõstamaa pargi serval jõe kaldal asub endises Tõstamaa mõisahoones kool. Uusklassitsistlikus stiilis härrastemaja pakub kunstihuvilise silmale palju rõõmustavat. Fassaadi ehivad joonia kapiteelidega pilastrid. Siseruumides leidub omapäraseid arhitektuuridetaile 19. sajandist. Vanimas osas on säilinud mantelkorsten.
Majapidamishoonetest köidab pilku 19. sajandist pärit esindusliku fassaadiga tallihoonete kompleks, kuhu on koondunud tallid, tõllakuurid, jahikoerte kuudid. Tallides on kohati säilinud palgiotstest parkettpõrand. Iga hobuselatri seinal on ovaalne liivakivist õõnestatud kaerasõim.
Tõstamaa park on kaheosaline. Koolimaja ümber olevas osas on maja ees ja taga lagendikud. Koolimajatagust lagendikku kroonib kaharavõreline tamm (võra läbimõõt 23 m). Teispool teed läbib metskonnale kuuluva pargiosa kruusatatud tee. Ühel pool teed on park metsailmeline, teisel pool avatud maastikuga.

Pargi taga Tõhela poole viiva maantee ääres on maa-alune kalmistu (15.-18. sajand) nn. Toomingamägi.

Tõstamaa aleviku läheduses moodustavad kuni 20 m kõrgused luited laiema männimetsaga kaetud kuplistiku, kõrgemaks tipuks on Leevaroti mägi kalmistu taga.

Läheduses asub maakonna suurim siseveekogu - Ermistu järv. Järv on 4 km pikk ja üle 1,5 km lai. Pindala on 440 ha.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee