06:35 esmaspäev, 21.01.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
PärnumaaAlevid
  Häädemeeste alevik

Häädemeeste alevik asub Pärnu maakonnas, Riia lahe rannikul, 41 km Pärnust lõunas, Tallinna-Riia maantee lähedal. Samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 916 inimest. 1. jaanuaril 2010. a. oli alevikus elanikke 790.

13. sajandil oli Häädemeeste ümbrus alles ilma nimeta. See oli eikellegimaa kesk asustamata põlismetsi, soid ja rabasid.
Häädameeste on teada sadamakohana 1560. aastaist (Guedenn mans becke). 16. sajandi teisel poolel rajasid siia  Tiesenhausenid ühe oma mõisadest, mis kandis nime Gudmannsbach (Häädemeesteoja). Nimi püsis sel kujul (Gudmannsbach) vallal ja kihelkonnal ametlikult kuni 1917. aastani. Rahvale jäi omaseks Häädemeeste, ilma "ojata". Häädemeeste nimi sai ametlikuks alles 1976. a., kui siin kujundati 7 küla baasil alevik nimega Häädemeeste.

Häädemeeste evangeelse luteriusu kirik kannab Püha Mihkli nime. Kirik ehitati 1874. a. Kalmistu asub asulast pool kilomeetrit lõunas ning on kirikust palju vanem.

Häädemeeste apostliku õigeusukirik on ehitatud 1872. a. Liivi kubermangu arhitekti Edelsoni plaani järgi telliskividest ja kannab Issanda Muutmise kiriku nime. Kirikul on 6 kella. Õigeusu koguduse kalmistu on rajatud aastal 1878.

Eelmise sajandi keskel olid ettevõtlikumad randlased loonud endale tuluallika, mis tegi Häädemeeste tuntuks merenduses.
19. sajandi 60-ndatel aastatel hoogustus purjelaevandus Riia lahel. 1861. a. kevadel valmisid peaaegu ühel ajal Kabli rannas Mats Grandi 200-tonnise kandejõuga kaljas "Markus" ja Häädemeeste Suurküla all Gustav Martinsoni 140-tonnine "Julie".

Loodusvaradena on Häädemeestel praktiliselt ammendamatud kvaliteetse savi lademed ning mineraalvesi. Kaev asub alevikust paar kilomeetrit idas ning annab ööpäevas kuni 490 kuupmeetrit vett.

Vt. Isikud - Grant, Mats

Häädemeeste nime tekkeloost on teada neli tõlgendust:

Siin olnud vanasti poisid nii head, et kandnud pühapäevahommikuti tüdrukutele loomade joogivee lauta.
Oja kaldal elanud kaks venda, kes teeliste vastu väga lahked olnud. Inimesed meenutanud, kuidas nad olid hääde meeste juures käinud.
Võõramaa laev saanud siin rannas tormi ajal hukka, inimesed pääsenud vaevu surmasuust. Rannarahvas abistanud merehädalisi lahkesti ja need andnudki paikkonnale nime.
Veel on nime püütud seletada analoogia põhjal Lätimaal Siguldas asuva Gutmanni koopa nimega. Seal elasid ühiskonnast eraldatud pidalitõbised, keda nimetati „headeks inimesteks“ võib-olla rahvatraditsioonide põhjal, mis ei lubanud halbu asju õige nimega kutsuda. Ka Häädemeeste oja kaldal on elanud pidalitõbised.

Legendide, rahvajuttude ja nimelugude kokkuvõtteid raamatust „Ikla, Häädemeeste, Uulu“ (koostaja: Tiiu Pukk, Maalehe Raamat 2000).
Allikas: Häädemeeste valla kodulehekülg





VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee